Institutí NÓkis filialí «Veterinariyada kàsip etikaSÌ»

Kadrlar tayarlawdin’ milliy modeli

Kadrlar tayarlaw milliy modeliniń tiykarǵı strukturalıq bólimleri tómendegilerden ibarat esaplanadi:
- shaxs - kadrlar tayarlaw sistemasınıń bas sub'ekti hám ob'ekti, bilimlendiriw tarawındaǵı xızmetlerdiń paydalaniwshisi hám olardı ámelge asırıwshı ;
- mámleket hám jámiyet - tálim hám kadrlar tayarlaw sistemasınıń iskerligin tártipke salıw hám baqlawdı ámelge asırıwshı kadrlar tayarlaw hám olardı qabıl qılıp alıwdıń kepilleri;
- úzliksiz tálim maman básekige shıdamlı kadrlar tayarlawdıń tiykari bolıp, tálimniń barlıq túrlerin, mámleket tálim standartların, kadrlar tayarlaw sisteması strukturası ha’m onıń iskerlik kórsetiw ortalıǵın óz ishine aladı ;
- pán joqarı maman qánigeler tayarlawshı hám olardan paydalanıwshı, aldıńǵı (ilg’or) pedagogikalıq hám informaciya texnologiyaların islep shıǵıwshı;
- islep shıǵarıw kadrlarǵa bolǵan mútajlikti, sonıń menen birge olardıń tayarlıq sapası hám dárejesine qarata qoyılatuǵın talaplardı belgileytuǵın tiykarǵı buyırtpashı, kadrlar tayarlaw sistemasın finans hám materiallıq-texnikalıq tárepten támiyinlew procesiniń qatnasıwshısı.
Mámleket hám jámiyet úzliksiz tálim hám kadrlar tayarlaw sisteması ha’mme ushın ashıq boliwin hám turmıs ózgerislerine maslasıwshan’lıǵın támiynleydi.
Ózbekstan Respublikası tárepinen insan huqıqları, tálim, bala huqıqı tarawindaǵı shártnamalar hám konvensiyalardin’ atqarılıwı, kadrlar tayarlaw tarawinda jáhán aldıńǵı(ilg’or) tájiriybesin esapqa alıw úzliksiz tálim hám kadrlar tayarlaw sistemasınıń barlıq táreplerine tiyisli bolıp, onıń rawajlanıwı faktorlarınan biri bolıp tabıladı.

1. 
   Shaxs
   

Kadrlar tayarlaw tarawindaǵı mámleket siyasatı insandı intellektuallıq hám ruwxıy –ta’rbiyaliq tárepten tárbiyalaw menen tıǵız baylanıslıbo'lgan úzliksiz tálim sisteması arqalı hár tárepleme bárkámal shaxs puqaranı qáliplestiriwdi názerde tutadı. Sol tárzde puqaranıń eń tiykarǵı konstituciyalıq huqıqlarınan biri bilim alıw, dóretiwshilik qábiletin kórsetiw, intellektuallıq tárepten rawajlanıw, kásibi boyınsha miynet qılıw huqıqı ámelge asariladi.
"Tálim haqqinda" g’i Nızam ulıwma orta hám orta arnawlı, kásip-óner tálimi standartları arqalı sapalı tálim alıw, sonıń menen birge tálim hám kásip-óner tárepten tayarlıqtıń formaları hám túrlerin tańlawdı, úzliksiz ilmiy tájriybe asırıp barıw, zárúrlik talap etse, tiyisli qayta tayarlıqtan ótiw huqıqın hám keń múmkinshiliklerin názerde tutadı.
Tálim xızmetleriniń paydalaniwshisisipatinda shaxsqa mámleket tálim alıw hám kásip-óner tayarlıǵı kóriwine kepillik beredi. Tálim alıw processinde shaxs mámleket tálim standartlarında ko’rsetilgen talaplardı orınlawı shárt.
Shaxs tálim xızmetleriniń jaratıwshısı sipatinda tiyisli mamanliq dárejesin alǵannan keyin, tálim, materiallıq islep shıǵarıw, pán, mádeniyat hám xizmet kórsetiw tarawinda iskerlik kórsetedi hám óz bilimi hám tájiriybesin úyretiwde qatnasadı.

2.