Ádebiyàt -klàss ushín sàBÀQLÍq qàràqàlpàqstàn Respublikàsı Xàlıq bilimlendiriw ministrligi tàstıyıqlàǵàn Qayta islengen hám tolıqtırılǵan ekinshi bàsılım NÓkis «bilim» 2017 kbk 83. Qàr m-22 uok



Download 2,23 Mb.
Pdf ko'rish
bet65/69
Sana22.04.2022
Hajmi2,23 Mb.
#571654
1   ...   61   62   63   64   65   66   67   68   69
Bog'liq
5 6172599342793228621

Sorawlar hám tapsırmalar:
1. Zamaxshariy qaysı qalalarda bolǵan?
2. Zamaxshariydiń ilimiy miynetleri qaysı ilimge baǵdar- 
lanǵan?
3. Arab elleriniń kópshiligine sabaqlıq sıpatında qollanı-
latuǵın miyneti qaysı?
4. Zamaxshariydiń quran táliymatları haqqında jazılıp, 
dúnyanıń júzden aslam mámleketlerine tarqaǵan 
miyneti qaysı miynet?
PÀRSÍ-TÁJIK
ÁDEBIYÀTÍNÍŃ ÚLGILERI
Pàrsı tili hám ádebiyàtı Shıǵıstà eń ràwàjlànǵàn til 
hám ádebiyàt qàtàrlàrınà kiredi. Biz joqàrıdà sóz etken 
biziń eràmızdàn burınǵı jàzbà estelikler «Avesto» hám 
«Xvàdày nàmàk» (Pàtshànàmàlàr) negizinen pàrsı-tájik 
tiliniń esteliklerine jàtàdı. Pàrsı tilindegi ádebiyàt bunnàn 
keyin de úlken pát penen ràwàjlàndı. Ásirese, pútkil 
dúnyà mádeniy tàriyxındà eń ájàyıp kitàp Ábilqàsım 
Fer-dàwsiydiń (940— 1030) «Shàxnàmà» kitàbı bunıń eń 


244
àyqın dálilli. Hátte pàrsı-tájik tilindegi ádebiyàt X— XV 
ásirlerde sondày bir shıńǵà kóterildi. Alımlàr bul dáwirdi 
«Shıǵıs oyànıw dáwiri» dep te àtàydı. Bul dáwirdegi pàrsı-
tájik ádebiyàtınıń eń ózine tán tárepi sondà, pàrsı tili sol 
dáwirdiń mámleketlik tillerinen esàplànıp, dúnyànıń eń 
kerekli shıǵàrmàlàrı usı tilge àwdàrılǵàn.
Ortà Aziyàdà hám Qàzàqstàndà jàsàwshı kóp ǵànà 
xàlıqlàr, pàrsı tilinde jetip kelgen biybàhà kitàplàr tiykà-
rındà tálim àlǵàn. Pàrsı àlımlàrı grek, hind, qıyàt, 
àràb hám túrk tillerin jàqsı ózlestirgen. Túrkiy tilinde 
kitàp jàzǵàn àlımlàrdıń ózleri de pàrsı tájik tillerin jetik 
biletuǵın bolǵàn.
X ásirdiń ózinde-àq, óz shıǵàrmlàrın pàrsı tilinde 
jàzǵàn Ábu Abdullà Rudàkiy, Ábilqàsım Ferdàwsiy, 
Ábu Áli ibn Sinà sıyàqlı belgili dànıshpànlàr pàydà 
bolà bàslàdı. Bulàr menen birlikte, sol dáwirdegi pàrsı 
ádebiyàtındà úlken iz qàldırǵàn Dàqiqiy, Unsuriy, Asàdiy, 
Tusiy, Sàlmon Sàvojiy, Zàmàniy kibi shàyırlàr ósip shıqtı.
Sońınàn, Omàr Hàyyàm, Sààdiy Sheràziy, hàfiz Ábdi-
ràxmàn Jámiy, mırzà Bedil sıyàqlı dànıshpànlàrdıń ósip 
shıǵıwı, pàrsı-tájik ádebiyàtın pútkilley kóklerge kóterdi.
Pàrsı tilinde tek irànlılàr ǵànà jàzbàstàn, sonıń menen 
birge, ózleri hind, túrk, ázerbàyjàn, ózbekler àràsınàn 
shıq-qàn àtàqlı shàyırlàr dà jàzıp, kópshilikke tànılà 
bàslàdı. Bulàrdàn, XII ásirde jàsàǵàn ázerbàyjàn shàyırı 
Nizàmiy Gànjàwiy, XIV ásirde jàsàǵàn hind shàyırı 
Xısràw Deh-lewiy óz shıǵàrmàlàrın negizinen pàrsı tilinde 
jàzǵàn bolsà, XV ásirde jàsàǵàn ullı ózbek shàyırı Alisher 
Nàwàyı «Diywànı Fàniy» kitàbın pàrsı tilinde jàzıp qàl-
dırdı.
Usındày sebepler menen, X— XV ásirlerdegi pàrsı tilin-
degi ádebiyàt pútkil dúnyà mádeniyàtı tàriyxındà úlken iz 
qàldırdı. 


245

Download 2,23 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   61   62   63   64   65   66   67   68   69




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish