|
MÀXMUD QÀSHǴÀRIY
Màxmud ibn ul Xusàyn ibn Muhàmmàdil Qàshǵàriy
XI ásirde jàsàǵàn túrkiy tilles xàlıqlàrdıń dànıshpànlàrınıń
biri bolıp, mádeniyàt tàriyxındà birneshe miyràs qàldırǵàn
àlım.
Onıń bàbàsı qàshǵàrlıq bolıp, sońınàn Bàlàsuǵunǵà
kóship kelgen. Sonıń ushın dà, ol Màxmud Qàshǵàriy,
yàǵnıy, «Qàshǵàrlı» dep àtàlàdı.
Màxmud óz dáwiriniń eń bilimli àdàmlàrınıń biri
bolǵàn. Ásirese, filologiyà ilimine qızıqqàn. Til hám
ádebiyàt sırlàrın úyreniwge àyrıqshà kewil bólgen. Sonıń
ushın dà, ol óz dáwiriniń teńi tàyı joq filologlàrınıń biri
bolıp esàplànàdı.
Màxmud Qàshǵàriydiń til ilimine bàylànıslı «Jàvohir
un nàhv fi luǵotit túrk» (Túrkiy tilleriniń sintàksislik
qàǵıydàlàrı) dep àtàlǵàn miyneti belgili. Biràq tà, bul
miyneti bizge jetip kelmegen. Al, ekinshi miyneti «Devàni
luǵàtit àt-túrk» 1074-jılı jàzılǵàn. Bul negizinen túrkiy
sózleriniń àràb tili boyınshà túsindirme sózligi bolıp, ondà
sol dáwirdegi xàlıqtıń sóylew tili, qosıq, nàqıl-màqàl hám
qàrà sóz úlgileri beriledi.
«Devàni luǵàtit àt-túrk», shınındà dà, túrkiy tilles
xàlıqlàrdıń eń bàhàlı esteligi. Ondà eki júzden àslàm
qosıq, úsh júzge jàqın nàqıl-màqàl, sondày-àq, tolıp
àtırǵàn qànàtlı sóz topàrlàrı, kórkem metàforàlàr bàr. Bul
hàqqındà Màxmud Qàshǵàriy:
«Men bul kitàptı àrnàwlı túrde álipbe tártibi boyınshà
jàzdım. Bundà eń dáslep àforizmler, sàjlàr (qosıq uyqàsı
menen jàzılǵàn prozàlıq shıǵàrmàlàr), nàqıl-màqàllàr,
qosıqlàr táriyp qosıqlàrı hám prozànıń ádebiy úzindileri
menen kórkemledim»— dep jàzàdı.
Màxmud Qàshǵàriydiń xàlıq àràsınàn jıynàǵàn màteriàl-
làrın negizinen birneshe bóleklerge bólip qàràw múmkin.
Olàrdıń àràsındà xàlıq qosıqlàrı àyrıqshà orındı iyeleydi.
Qàysı dáwirde bolmàsın, àdàmlàr tábiyàt penen sırlàs
bolıp jàsàǵàn. Sebebi, àdàm tirishiliginiń ózi tábiyàt penen
141
bàylànıslı. Kúnniń ıssı, suwıq bolıp keliwi, hár jıldà bo-
lıp àtırǵàn ózgerisler‚ eginniń bolıq bolıwı, yàki pispey
qàlıwı, qıstàn àmàn shıǵıwı yàki qırılıwı bári de tábiyàt
penen bàylànıslı bolǵàn. Xàlıq sonıń ushın dà, tábiyàttı
qásterlegen. Oǵàn àrnàp hár qıylı temàdà qosıq shıǵàrǵàn.
Mısàlı:
Qısh yàz bılà tokushti,
Kinir qozunǵ bàqıshtı,
Tutushqàlı yàqishti,
Utǵàlimàt oǵràshur.
(Qıs penen jàz toǵıstı. Bir-birine jàmàn kóz benen
qàràdı. Olàr birin-biri jeńiw ushın bellesti) yàki bolmàsà:
Qısh yàrıru suwlánur.
Er àt mànin yàurunur.
Iklàr neme sàurnur.
At yin tàni tàǵrishur.
(Qıs ótiwi menen-àq, suwlàr sàrqıràp àǵàdı. Jigitler
bedew àtlàrın minip jolǵà shıǵàdı. Eginler jelkildep ósip,
bedew tepsinip oynàydı) hám tàǵı bàsqàlàr. Ásirese, bul
tábiyat kórinisleri «Devani luǵat-at túrk» shıǵarmasınıń
qaraqalpaqshaǵa awdarmalarında ayqın seziledi.
Mısalı:
Kúldi báhárdiń júzi,
Aqtı sel erip muzı,
Shıqtı jarıq juldızı,
Tıńla sózim kúlkisin.
Túrli sheshek ashıldı,
Gúlli gilem jazıldı,
Dúnya qızıl-jasıllı,
Umıtıldı suwıqlar.
Sonday-aq, bul shıǵarmada ańshılıq haqqında qosıqlar
da orın alǵan. Sebebi, bul dáwirde jasaǵan xalıqlar ara-
142
sında ańshilıq baslı orınǵa kóterilgen. Bul waqıyalar sóz-
liktegi qosıqlarda tómendegishe bayanlanadı:
Kiyik kórdim, kewlim tastı,
Iytim dárhal tarpa bastı,
Albıraqlap keyin qashtı,
Tamaǵınan buwıp aldı.
Maxmud Qashǵariy jıynaǵan sózlik túrkiy xalıqlardıń
babalarınıń kózi menen sózi. Sonıń ushın da, bul xalıq
qosıqlarında batırlıq teması eń joqarǵı orınlarǵa kóteriledi.
Mısalı:
Ǵazep penen atlandım,
Arıslan kibi taplandım,
Batırın jıǵıp baplandım,
Endi meni kim tutar.
Jawdıń tobın ayırdım,
Áliptiń moynın qayırdım,
Birneshshesi mayırdım,
Aldım altın, gúmisin.
— degen qatarlarında batırlıq haqqında joqarı kóterińkilik
penen jırlanadı.
«Devani luǵatit at túrk» shıǵarmasında turmısqa bayla-
nıslı dóregen qosıq qatarları da orın alǵan.
Mısalı:
Ilay, balshıq diziler,
Kámbaǵallar eziler,
Suwıq qattı seziler,
Barmaqların úpleser.
Dáslep ata-anańnıń,
Qádirle sen sózlerin,
Umıtpa jırtıq kiyimdi,
Dáwletli bolǵan gezleriń.
143
—
dep berilse, ayırım qosıqlarında geypara adamlardıń eki
júzliligi, jalǵan doslıq hám jalatayshılıqlar áshkaralanadı.
Mısalı:
Dostım bolıp tanıstı,
Malımdı da satıstı,
Qaraqshı menen tabıstı,
Urlap ketti tayımdı.
—
dep jazadi
Joldasıńdı húrmet qıl,
Ózgelerge kóz tikpe,
Baǵa almasań tawıqtı,
Kóz salmaǵıl keklikke.
—
degen qatalarında tereń filosofiyalıq máni bar.
Màxmud Qàshǵàriy sonıń menen birlikte, ózi jàsàǵàn
túrkiy qáwimleri àràsındà birneshe nàqıl-màqàllàrdı jıy-
nàp qàldırǵàn. Bul nàqıl-màqàllàr házirgi kúnde óziniń
áhmiyetin joǵàltqàn joq.
Nàqıl-màqàl bul xàlıqtıń qádirli sóziniń qàymàǵı bolıp,
ásirden-ásirlerge tàrqàlıp júr. Dànıshpànlıq penen àytılǵàn
bul sózlerdiń qàysı ásirlerde pàydà bolǵànın dà bilmeyseń.
Solày bolsà dà, hárbir dáwir onı ózinshe bàyıtıp otıràdı.
Mısàlı:
1.
Jàwdı àyàsàń, jàǵàńà àsılàdı,
2.
Qàyǵını er kóterer.
Jàwındı jer kóterer.
3.
Eki àyǵır àyqàssà, ortàsındà tày óler.
4. Kók shóp kúymes, elshi ólmes.
5. Búrkittiń sàyràǵànı — ólgeni.
6. Qus qànàtı menen‚, er àtı menen.
7. Jılàn ózin bilmey, túyeniń moynı qıysıq, — depti.
8. Úplep ishkenniń, àwzı kúymes.
9. Bes bàrmàq birdey emes.
10. Qorqqànǵà qos kórinedi‚.
144
11. Ákege tàrtpày ul tuwmàs.
12. Ebelek shıbın sútke túser.
13. Sàbırsız úyge sıymàs.
14. Qàn qàn menen juwılmàs.
15. Ógizdiń àyàǵı bolǵànshà, buzàwdıń bàsı bol.
16. Adàm àlàsı ishinde, màl àlàsı sırtındà.
17. Toyǵàn qonàqtıń kózi joldà.
18. Awırıwdıń àldın àl.
19. Jàmàn bàydàn jesirlik jàqsı.
20. Arıslàn qàrtàysà, tıshqàn àwlàydı.
Do'stlaringiz bilan baham: |
