C) Latıncha «eneus» – mıs, grekshe «litos» – tas
D) Latıncha «eneus» – áyyemgi, grekshe «litos» – tas
Paleolit dáwiri neshe dáwirge bólinedi hám olar qanday?
A) 2 ge bólinedi: Dáslepki hám sońǵı
B) 3 ke bólinedi: alǵashqı, orta hám sońǵı
C) 4 ge bólinedi: alǵashqı, áyyemgi, orta hám sońǵı
D) 5 ge bólinedi: alǵashqı, áyyemgi, orta, jańa hám sońǵı
Alǵashqı paleolit dáwiri qaysı dáwirlerdi óz ishine aladi?
A) B.e.sh. 1 mln – 1000 mıń jıllıq
B) B.e.sh. 100-40 mıń jıllıq
C) B.e.sh. 40-12 mıń jıllıq
D) B.e.sh. 1 mln – 100 mıń jıllıq
Orta paleolit dáwiri qaysı dáwirlerdi óz ishine aladi?
A) B.e.sh. 1 mln – 1000 mıń jıllıq
B) B.e.sh. 1000-40 mıń jıllıq
C) B.e.sh. 100-40 mıń jıllıq
D) B.e.sh. 40-12 mıń jıllıq
Sońǵı paleolit dáwiri qaysı dáwirlerdi óz ishine aladi?
A) B.e.sh. 1 mln – 1000 mıń jıllıq
B) B.e.sh. 100-40 mıń jıllıq
Do'stlaringiz bilan baham: |