2. Sońǵı paleolit dáwiri adamınıń mákan jayları qay jerlerden tabılǵan?


Súwrette kórsetilgen tas tumar qay jerden tabılǵan?



Download 41,26 Kb.
bet8/16
Sana12.02.2022
Hajmi41,26 Kb.
#445238
1   ...   4   5   6   7   8   9   10   11   ...   16
Bog'liq
Ozbekstan tariyxinan testler

30. Súwrette kórsetilgen tas tumar qay jerden tabılǵan?
A) Xorezmnen B) Buxaradan C) Surxandáryadan *D) Ferǵana oazisinen
ANSWER: D
31. Bumin «qaǵan» dep qashan járiyalandı?
A) 555-jılı B) 551-jılı C) 553-jılı *D) 552-jılı
ANSWER: D
2. Hazirgi Qubla Ózbekstan hám Qubla Tájikstan, Arqa Awǵanstandı óz ishine alǵan mámleketti anıqlań. A) Batıs túrk qaǵanlıǵı *B) Toxarstan C) Eftallar D) Kidariyler
ANSWER: B
32. Tómendegi mámleketlerdiń qaysı biri húkimdarları dáslep «málikshak» dep ataloan?
A) Soǵd B) Eftallar *C) Toxarstan D) Elok
ANSWER: C
33. Shırshıq hám Ahangaran alaplarında neshe hákimlik bolǵan?
A) 15 B) 12 C) 50 *D) 2
ANSWER: D
34. Óziniń teńge pulları sistemasına iye bolǵan úlkeni tabıń.
*A) Shash B) Soǵd B) Xorezm D) Toxarstan
ANSWER: A
35. Keltirilgen juwaplardıń qaysı biri kóp tarmaqlı xojalıqqa iye bolıp, onda suwǵarıp egiletuǵın diyqanshılıq, sharwashılıq, ónermentshilik, kánshilik hám sawda joqarı dárejede edi? A) Ferǵana, Elok B) Shash, Samarqand *C) Elok, Shash D) Toxarstan Ferǵana
ANSWER: C
36. Qaysı el hıkimi “diyqan” dep atalǵan?
A) Shash *B) Eloq C) Toxarstan D) Ferǵana
ANSWER: B
37. Túrk qaǵanlınıń qaysı mámleletler menen úzliksiz báseki awhalın jáne de awırlastırǵan? *A) Vizantiya,Qıtay, Iran B) Vizantiya, Hindstan, Sasaniyler C) Rim imperiyası, Sasaniyler, Qıtay D) Iran, Vizaniya, Arab xalifalıǵı
ANSWER: A
38. Qashan Altay hám Qubla Sibirde jasaǵan túrkiy qáwimlerdi birlestirgen jańa mámleket júzege keldi?
A) VI ásir basında B) VI ásir aqırında C) VII ásir basında *D) VI ásir ortalarnda
ANSWER: D
12. Shırshıq, Zarafshan, Qashqadárya hám Ámiwdárya basseynlerinde onnan aslam oazis hákimlikleri bar bolǵan ásirdi anıqlań.
A) VII ásirde B) V ásirde *C) VI ásirde D) IV ásirde
ANSWER: C
39. Túrk qaǵanlıǵınıń eftallar jerlerin basıp alıw izbe-izligin anıqlań.
*A) Shash, Samarqand, Kesh, Naqshab, Buxara B) Buxara, Paykent, Varaxsha, Naxshab C) Samarand, Paykent, Kesh, Buxara D) Shash, Samarqand, Naxshab,Buxara, Qashǵar
ANSWER: A
15. Batıs qaǵanlıq oǵada kúsheygen dáwirde onıń shıǵıs shegarası qay jerge jetken?
*A) Altay B) Hind dáryası C) Shıǵıs Túrkstan D) Alay
ANSWER: A
40. Qaysı mámleket ónermentler soqqan bezew zatları hám qural jaraqlardıń hár qıylılıǵı hám oǵada puqtalıǵı menen ayrıqsha ayırılıp turǵan?
A) Xorezm B) Shash *C) Batıs Túrk qaǵanlıǵı D)Eftallar
ANSWER: C
41. Hindstan, Jaqın hám Uzaq Shıǵıs mámleketleri menen sawda mádeniy baylanıslar ornatqan, óziniń mayda teńgeleri ishki sawda aylanısında bolǵan mámmleket qaysı?
A) Eftallar B) Túrk qaǵanlǵı *C) Toxarstan D) Kidariyler
ANSWER: C
42. Toxar jazıwı qaysı jazıwı tiykarnda qáliplesken?
*A) baktriya B) aramey C) soǵd D) xorezm
ANSWER: A
43. Sogdıda er balalar neshe jasqa tolǵanda, jazıwǵa hám esapqa úyretilgen?
A) altı B) jeti *C) bes D) altı-jeti
ANSWER: C
44. Tas hám aǵashlarǵa oyıp jazıw ushın oǵada qolaylı bolǵan jazıwdı anıqlań.
A)aramey B) grek-baktriya *C) kók túrk D) toxar
ANSWER: C
45. Toxarstan Orta Aziyada qaysı dinleriniń tarqalıwı hám rawajlanıwında áhmiyetli rol oynaǵan?
*A) budda, moniy B) budda, zardushtiylik C) atashparaslıq,budda D) moniy, atashparaslıq
ANSWER: A
46. Dindegi eń áhmiyetli wazıypa, súyenish, hákimshilik bul...
A) Astadon *B) Arkon C) Oraza D) Balbal
ANSWER: B
47. Kók Táńriniń húrmetine qurbanlıq ushın neni bawızlaǵan?

Download 41,26 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   4   5   6   7   8   9   10   11   ...   16




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish