2-seminar.Úzliksiz tálim tiziminiń baslanǵısh buwını. Mektepke shekemgi tálim tizimi. Reje: Mektepke shekemgi tálim haqqında

2-seminar.Úzliksiz tálim tiziminiń baslanǵısh buwını. Mektepke shekemgi tálim tizimi.
Reje:
1. Mektepke shekemgi tálim haqqında
2. Mektepke shekemgi tálim túrleri

Úzliksiz tálimdiń iskerlik kórsetiw principlerı tómendegilardan ibarat :

- tálimdiń ústinligi - onıń rawajlanıwınıń birinshi dárejeli áhmiyetke iye ekenligi, bilim, tálim hám joqarı intellektnin’ ornı ;
- tálimdiń demokratlashuvi - tálim hám tárbiya usılların tańlawda oqıw orınları ǵárezsizliginiń keńeyiwi, tálimdi basqarıwdıń mámleket-jámiyet sistemasına o'tilishi;
- tálimdiń adamgershiliklilashuvi - insan qábiletleriniń anıqlanıwı hám rawajlanıwuvi, milliy hám ulıwmadunyalıq qadriyatlar ústinliginiń támiyinleniwi, insan, jámiyet hám átirap-muhit óz-ara munasábetleriniń uyqaslashuvi;
- tálimdiń sociallashuvi - tálim alıwshılarda estetik bay dúńyaǵa kózqarastı payda etiw, olarda joqarı ruwxıylıq, madaniyat hám dóretiwshilik pikirlewdi qáliplestiriw;
- tálimdiń milliy jóneltirilganligi - tálimdiń milliy tarix, xalıq dástúrleri hám úrp-ádetleri menen ajıralmas muwapıqlıǵı, Ózbekstan xalıqlarınıń mádeniyatın saqlap qalıw hám boyitiw, tálimdi milliy rawajlanıwdıń oǵada zárúrli faktorı sapasıda tán alıw etiw, basqa xalıqlardıń tariyxı hám mádeniyatın hurmetlew;
- tálim hám tárbiyanıń tıǵız baylanıslılıǵı, bul processnin' hár tárepleme kámal tapqan insandı qáliplestiriwge baǵdarlanǵanlıǵı ;
Úzliksiz tálim - joqarı maman kadrlar tayarlawdıń tiykarın tashkil etip, tálimdiń barlıq túrlerin, mámleket tálim standartların, kadrlar tayarlaw sisteması strukturası jáne onıń iskerlik kórsetiw mazmun-mánisin bildiredi.

- intalı jaslardı anıqlaw, olarǵa tálimdiń eń joqarı dárejesinde, izbe-iz túrde fundamental hám arnawlı bilim alıwlari ushın zárúr sharayat jaratıw

Úzliksiz tálim túrleri. Mektepge shekem tálim-úzliksiz tálim sistemasınıń baslanǵısh basqıshı
Mektepge shekem tálim bala saw, hár tárepleme kámal tawıp qáliplesiwin támiyinleydi, ol jaǵdayda oqıwǵa umtılıw sezimin oyatadı, onı úzliksiz tálim alıwǵa tayarlaydı. Mektepge shekemgi tálim bala 6 -7 jasqa shiqqansha mámleket hám mámleketlik emes maktepke shekemgi tálim mákemelerinde hám de shańaraqlarda ámelge asiriladi. Mektepge shekem tálim maqseti hám wazıypaların ámelge shıǵarıwda máhelleler, jámiyetlik hám qayırqomlıq shólkemleri, sheńber fondlar aktiv qatnas etedi.
Mektepge shekem tálimdi rawajlanıwi ushın tómendegilerdi ámelge asırıw kerek boladı :
- Maman tárbiyashi hám pedagog kadrlardı ústin turatuǵın usılda tayarlaw ;
- Mektepge shekem tálimdi nátiyjeli psixologiyalıq -pedagogikalıq uslublarini izlew hám engiziw;
- Balalardı shańaraqta tárbiyalawdı shólkemlestirilgen, psixologiyalıq, pedagogik hám stilistik tárepten támiyinlew;
- Zamanagóy oqıw -stilistik qóllanbalar, texnikalıq qurallar, oyınshıqlar hám oyınlar jaratıw hám de olardı islep shig’arish;
- Mektepge shekem jas daǵı balalardı xalıqtıń bay materiallıq tarixiy miyrasları hám ulıwmadunyalıq qádiriyatlar tiykarında ruwxıy axloqiy tárepten tárbiyalaw ushın kerek-sharayatlar jaratıw ;
- Mektepge shekem tálim mákemeleriniń hár túrlı túrleri ushın alternativ programmalardı tańlap alıw, barlıq máseleler boyınsha maman máslahát kórsetiw múmkinshiligin jaratıw ;
- Mektepge shekem tálim hám salamatlandırıw mákemeleri tarmaǵın qollap-quwatlaw hám rawajlanıwıantirish texnologiyaların islep shıǵıw.
Ulıwma orta bilim beriw mektepleriniń jumıs mazmunı hám wazıypasi oqıwshılarǵa pán tiykarların úyreniw, olarda social aktiviyatti shólkemlestiriw boyınsha kónlikpe hám ilmiy tájriybeler payda etiw, sonıń menen birge, orta arnawlı kásip-óner tálimine olardı tayınlashdan ibarat esaplanadi.
Mekteptiń birinshi klasına balalar altı-jeti jastan qabıl etilediler. Baslanǵısh tálimdiń tiykarǵı waziypası hám jumıs mazmuni ulıwma orta bilim beriw alıw ushın zárúr bolǵan sawatlı adamlik, bilim, kónlikpe hám ilmiy tájriybe tiykarların qáliplestiriwden iborat bolıp tabıladı.
Ulıwma orta bilim beriw baslanǵısh tálim negizinde tashkil etilip, ol oqıwshılarǵa bilimdiń zárúr kólemin beredi (ulıwma orta bilim beriw DTS de belgilengen), olarda ǵárezsiz pikirlew, tashkilotchilik qábileti hám ámeliy tájiriybe-kónlikpelerin rawajlantiradi, dáslepki tárzde kásibi jóneltiriwge hám tálimdiń náwbettegi basqıshın tańlawǵa járdem beredi. Ulıwma orta bilim beriw sheńberinde balalardıń qábileti hám uqıpın rawajlandırıw maqsetinde arnawlı bir baǵdardaǵı qánigelestirilgen, arnawlı tálim mákemeleri (mektep-internatlar, muzıka, sport, xoreografiya hám de suwretleytuǵın kórkem óner, sonıń menen birge, social -gumanitar hám tárbiyalıq pán jónelisler boyınsha tereńlestirilgen bilim beretuǵın mektepler hám basqalar ) ni shólkemlestiriw múmkin.