1-tema. Akademiyalıq jazıw. Jazba hám awızeki stil hám onıǹ ózgeshelikleri. Ólshem túsinigi. Til stilleri Jobası

Shártnama hám onıǹ túrleri. Shártnama eki yaki onnan artıq shaxstıǹ puqaralıq huqıqları hám minnetlerin belgilew, ózgertiw yaki biykarlawǵa qaratılǵan óz ara kelisimi bolıp tabıladı.
Shártnama ataması úsh mánide: yuridikalıq fakt; qandayda bir yuridikalıq faktke tiykarlanǵan materiallıq mápler haqqındaǵı huqıqıy múnásibet; shaxslar (puqaralar hám yuridikalıq shaxslar) neler tuwralı óz ara kelisse, sonı sáwlelendiriwshi hújjet mánisinde isletiledi.
Ekiden artıq tárepler menen dúziletuǵın shártnamalarǵa da eger bunday shártnamalar shártnamalardıǹ kóp táreplemelik ózgesheligine qayshı kelmese, shártnama haqqındaǵı ulıwma qaǵıydalar qollanıladı.
Shártnama huqıqıy múnásibetlerdi júzege keltiriw, ózgertiw yaki biykarlaw ushın tiykar bolıp xızmet etedi. Lekin shártnamanıǹ háreketi bunıǹ menen sheklenbeydi.
Shártnama túsiniginde tiykarǵı belgi, tiykarǵı shárt – táreplerdiǹ belgili nátiyjege erisiwge qaratılǵan óz ara kelisimleri bolıp tabıladı. Táreplerdiǹ hár qaysısı tárepinen shártnama boyınsha alınatuǵın huqıq hám minnetler hár qıylı bolsa da, olar aqırında birden-bir huqıqıy nátiyje beredi, máselen, qandayda bir nársege qaraǵanda iyelik huqıqı ótkeriledi yaki qandayda bir nárseden paydalanıw huqıqı alınadı hám t.b.
Táreplerdiǹ kelisimleri nátiyjesinde erisiletuǵın tikkelley anıq nátiyjeni usı shártnamanı dúziwde táreplerdiǹ óz aldılarına qoyılǵan tiykarǵı maqsetten ajıratıw kerek. Máselen, metallurgiya zavodı mashina islep shıǵarıw zavodı menen belgili muǵdardaǵı, shártlesken sortlı hám markalı polattı jetkerip beriw tuwralı shártnama dúzedi. Bul jerde táreplerdiǹ óz ara kelisimleriniǹ tikkelley nátiyjesi metallurgiya zavodı tárepinen mashina islep shıǵarıw zavodına shártnama menen belgilengen múddetlerde hám belgili shártlerge kóre belgili muǵdarda polat jetkerip beriw esaplanadı. Shártnamanıǹ maqseti bolsa hár eki tárep ushın ulıwmalıq bolıp, táreplerdiǹ hár qaysısı shártnamanıǹ barlıq kórsetkishlerin orınlawdan hám payda (dáramad) alıwdan ibarat boladı. Hár eki tárep te shártnamanı lazım dárejede orınlawdı ózleriniǹ minnetleri dep biledi.
Puqaralıq-huqıqıy shártnama, tiykarınan, múlklik múnásibetlerdi rásmiylestiriw ushın dúziledi.
Bazı halatlarda shártnama jeke múlklik emes huqıq hám májbúriyatlardı da rásmiylestiredi. Bul ádebiyat, ilim hám kórkem óner shıǵarmaların jaratıw tarawındaǵı dóretiwshilik iskerlik penen baylanıslı bolǵan shártnamalar, sonday-aq, baspaxana shártnaması, saxna shıǵarması, kinoscenariyalar hám basqa shártnamalar ushın xarakterli bolıp tabıladı.

Shártnama onda qatnasıp atırǵan tárepler ortasında huqıq hám májbúriyatlardıǹ óz ara bólistiriliwine qarap bir tárepleme, eki tárepleme hám kóp tárepleme shártnamalarǵa bólinedi.

Bir tárepleme shártnamada qatnasıp atırǵan táreplerdiǹ birewinde ǵana huqıq bolıp, hesh qanday májbúriyat bolmaydı, ekinshi tárepte bolsa tek májbúriyat boladı. Máselen, qarız shártnamasında qarız beriwshi qarızdar alǵan pul summasın óz waqtında talap etiw huqıqına iye.
Eki tárepleme shártnamada bolsa hár eki tárep te erkin huqıq hám májbúriyatqa iye boladı.
Bunday shártnamaǵa aldı-sattı shártnamasın mısal etip keltiriw múmkin. Bul shártnama boyınsha satıwshı satılǵan zattıǹ bahasın talap etiw huqıqına iye bolıp, satılǵan zattı alıwshıǵa tapsırıwǵa májbúr, alıwshı bolsa alıp atırǵan zattıǹ bahasın tólewi zárúr bolıp, satıp alınǵan zattı talap etip alıwǵa haqlı. Eki tárepleme shártnamaǵa ónim jetkerip beriw, múlk ijarası hám t.b. shártnamalar kiredi.
Kóp tárepleme shártnamalar da bolıp, onda tárepler úsh hám onnan artıq boladı. Olarda bir waqıttıǹ ózinde hár bir tárepte belgili huqıq hám májbúriyatlar bolıwı xarakterli bolıp tabıladı.