1-modul. Kásip psixologiyasining izertlew metodları

---

1-modul. Kásip psixologiyasining izertlew metodları. 

 

 Ekenin  aytıw  kerek,  hár  qanday  jámiettiiń  gúlleniwi,  social,  siyasiy,  ekonomikalıq 

turaqlılıǵın  onıń  puqaralarina  intellektual  hám  ahloqiy  potencialın  joqarı  dárejede 

rawajlanǵanlıǵına  baylanıslı.  Zero,  jámiyetimizdiń  ruwxıy  jańalanıwında,  social  jóneltirilgen 

bazar  ekonomikasın  qáliplestiriwde  jáhán  jámiyetshiligine  qosılıwın  támiyinleytuǵın 

demokratiyalıq  huqıqıy  mámleket  qurıw  kadrlar  tayarlawdıń  milliy  máselesi  ústin  turatuǵın 

kriterya  retinde  zárúrli  rol  oynaydı.  Sol  sebepli  de  insan  onıń  hár  tárepleme  jetilisiwi  hám 

párawanlıǵı,  shaxs  mápleri  ámelge  asıriwdiń  sharayatların  hám  tásirli  mexanizmlerin  jaratıw 

gónergen  oylaw  jáne  social  minez-qulıqtıń  ulgilerin  ózgertiw  respublikada  ámelge  asırılıp 

atırǵan  reformalardıń  tiykarǵı  maqseti  hám  háreketlendiriwshi  kúshi  bolıp  tabıladı.  Sebebi 

xalıqtıń bay intellektuallıq miyrasları hám ulıwma insanıylıq qádiriyatlar tiykarında zamanagóy 

mádeniyat, ekonomika, pán-texnika hám texnologiyanıń jańa jetiskenlikleri tiykarında jetilisken 

tayarlıqtan  ótken  kadrlardı  tayarlawdıń  jańa  sistemasın  qáliplestiriw  Ózbekstan  Respublikası 

rawajlanıwınıń zárúrli shártlerinen biri bolıp qaldı. 

 Mine  usı  mánisten  alıp  qaraǵanda  búgingi  ǵárezsizlik  sharayatında  kadrlar  tayarlawdıń 

milliy  modelin ámelge asıriw, hár tárepleme kámal tapqan, jámiyet turmısına maslasqan tálim-

tárbiyanı  sanalı  túrde  qabıl  ete  alatuǵın  mámleket,  jámiyet  hám  shańaraq  aldında  juwapkerlik 

sezimin túye alatuǵın puqaralardı tárbiyalawdı názerde tutıw menen birge bilimlendiriw tarawın 

tupten  reformalaw,  onı  ótken  zamanınan  qalǵan  ideologiyalıq  qarawlar  hám  sarqitlardan  tolıq 

qutıltırıw, rawajlanǵan demokratiyalıq mámleketlikler dárejesinde joqarı ruwxıylıq hám etikalıq 

talaplarǵa juwap beretuǵın joqarı maman kadrlar tayarlaw milliy sistemasın jaratıw maqsetinde 

1997 jıl Joqarı Jıynalıstıń IX sessiyasında “Tálim tuwrısındaǵı nızam” hám “Kadrlar tayarlawdıń 

milliy programması” qabıllandı. 

 Insan  balası  kámalǵa  jetkeni  tárepke  ilmga,  bilimge  talpinadi.  Dáslepki  saboqni  ol 

mektepden  aladı.  Biraq  keleshegimiz  iyeleri  bolǵan  jaslarǵa  tálim  beriw  olardı  oqıtıw  menen 

baylanıslı  ayırım  máseleler  búgingi  kúnde  kisin  o'ylantirib  qoyıp  atırǵanı  tábiy.  Sebebi 

zamanagóy  kúshkor  jámiyet  bolsa  jetik  bilgir  qánige  kadrlarǵa  mútáj  bolıp  baraveradi.  Bul  da 

tábiyaat nızamı “Eń áhmiyetlisi sonı ańlap jetiwimiz kerek, kadrlar máselesin hal etpes ekenbiz, 

sa'i-háreketlerimiz  kutilgan  nátiyjelerdi  beriwi,  turmısımızdıń  ruwxıylıqımız  ózgeriwi  qıyın 

keshedi.  Sonday  ekenki,  zamanagóy  tálim-tárbiya  sistemasın  reformalaw  zaman  talaplarına 

uyqas kadrlar tayarlaw jumısın jolǵa qoyıw jumısımızdıń bas baǵdarı bo'lmog'i kerek. 

 Búydew múmkin, bárkámal insannıń qáliplesiwi onıń múnásip kásip-korni iyelewi jámiyet 

rawajlanıwı  ushın  baholi  qudıreti  óz  úlesin  qosıp  jasawı  hám  sol  arqalı  jámiyette  o'zligini 

kórinetuǵın  etiwi  yaǵnıy  shaxstıń  jetilisiwi  názerge  alınadı.  Kámallıq  tárepke  umtılıw  shaxstıń 

kásiplik  qáliplesiwi  menen  birge  pútin  halda  keshetuǵın  hám  derlik  bir  ómir  dawam  etetuǵın 

quramalı  

 process  bolıp  tabıladı.  Keń  mániste  kásiplik  qáliplesiw  degende  insannıń  óz  intellektual 

qábiletleri fizikalıq múmkinshilikleri ol yamasa bul tarawǵa bolǵan uqıpları, qızıǵıwshılıq hám 

umtılıwları,  sonıń  menen  birge  qádiriyat  hám  dúńyaǵa  kózqaraslarına  kóre  qandayda  bir  bir 

kásip  salasında  tálim  alıw  keyinirek  sol  tarawǵa  aralasıp,  iykemlese  barıwı  hám  aqır-aqıbetde 

jıllar dawamında jetik hám maman qánige jetiwiwi túsiniledi. 

 Haqıyqattan da bul sheksiz quramalı keyin basıp qaytalanbaytuǵın zárúrli process bolıp, ol 

jaǵdayda  insan  mápleri  jolınan ónimli paydalanıwdı shólkemlestiriw,  búgingi kúnniń eń aktual 

máselelerinen biri bolıp tabıladı. Kásiplik qáliplesiw procesiniń dáslepki hám áyne waqıtta oǵada 

zárúrli basqıshı bolajaq kásipti tańlaw, 

 yaǵnıy anıq  bir kásiplik sheshimge keliwineshe  bolǵan dáwirin óz  ishine aladı.  Ayqınki, 

jaslardıń  kásip  tańlawǵa  tayarlıq  dárejesi,  tek  ǵana  jas  qásiyetlerine  baylanıslı  emes,  ol  belgili 

jasqa  kelip  óz-ózinen  qáliplesip  qalmaydı.  Jaslardıń  kásip  tańlawǵa  pedagogikalıq  -

psixologiyalıq  bilim,  kónlikpe,  ilmiy  tájriybeler,  sonıń  menen  birge,  jámiettiiń  tásiri  arqalı 

tayarlaw  hám  tárbiyalaw  kerek.  Usı  processda  shaxstan  kásibi  tiyisli  bilimlerge  ıyelew  talap 

etiledi. Sol sebepli de oqıwshılardı kásipler álemine tiyisli bilimler menen qurallandırıw hám de 

---

ámeliy  kónlikpe  hám  ilmiy  tájriybelerdi  payda  etiw  kerek.  Onıń  ushın  kásiplerge  tiyisli 

qóllanbalar,  tarqatpa  materallar  menen  támiyinlew  kerek.  Sondaǵana  kásip  tańlaw  processinde 

júzege  keletuǵın  túrli  qıyınshılıq,  qarama-qarsılıq,  tosqınlıqlardı  aldın  alǵan  halda  oqıwshı  -

jaslardı sanalı túrde kásibi jibesh múmkinshiligine iye bolamız. 

 

 KASB PSIXOLOGIYASI FANINING PREDMETI, VAZIFALARI VA AHAMIYaTI. 

 

 Hár bir insannıń ómirinde kásiplik iskerlik zárúrli áhmiyetke iye. Ata-analar perzentleriniń 

dáslepki qádemleridanoq onıń keleshegi tuwrısında oylap qalıwadı. Perzentleriniń qızıǵıwshılıq 

hám  qábiletlerin  baqlaw  arqalı  olardıń  kásiplik  keleshegin  anıqlawǵa  háreket  etediler.  Ásirese, 

mektepte beriletuǵın tálim-tárbiya oqıwshınıń túrli pánlerge bolǵan tańlawlı munasábetin keltirip 

shıǵaradı, ayırım balalarda bolsa qaysı bolıp tabıladı pánlerge bolǵan qızıǵıwshılıqı tez bilinedi, 

yaǵnıy suwretleytuǵın, muzıkalıq hám taǵı basqalar. Óspirimlik dáwirine kelip, mashqala jáne de 

kúshayadi.  Kóplegen  oqıwshılar  hám  ata-analarǵa  qanday  kásipti  tańlawları  aldınan  belgili 

boladı  :  olar  “Men  shıpaker  bolaman”,  “Biziń  balamız,  qizimiz,  medicina  insititutiga  hújjet 

tapsıradı.  Sonday  bolsada,  kásiplik  maqsetlerdiń  anıqlıǵı  hám  olardı  ruyobga  shıǵıwı  boyınsha 

qáwipleniw  jaǵdayları  sezilib  turadı.  Áwmetsizlikka  ushrassa  -chiq  Ayırım  oqıwshılar  ushın 

toǵızınshı sinfni bitirgach, kásiplik baǵdarların tańlaw - eń aktual másele bolıp qaladı. 

 Kóplegen  mektep  pitkeriwshileri  keleshekte  kim  bolsam  eken  yamasa  qaysı  tarawdı 

qánigesi  bolsam  ekanq  -  degen  sorawdı  óz  aldılarına  qoyıp,  kásip  tańlaw  mashqalasına  dus 

keliwedi.  Nátiyjede  oqıwshılar  tárepinen  qánigelikler  kútilmegende  saylanadı.  hesh  qanday 

arnawlı  tayarlıqqa  iye  bolmaydıden  yamasa  kásiplik  keleshegin  túsinip  yetmasdan  mektep 

pitkeriwshileriniń  bir  bólegi  tezlik  penen  jumısqa  jaylasadı.  Bunda  kásip  dúnyasında  óz  ornın 

qıdırıw  ózgeshe  mániske  iye  boladı.  Kásip  óner  kolledjine  kirgen  jaslar  ushın  kásip  tańlaw 

mashqalası tolıq  yechilmagan  boladı. Olardıń  bir bólegi tańlawdıń tuwrılıǵına oqıwdıń  birinshi 

jılıdayoq  ekilenip  qalıwadı,  basqaları  -  ǵárezsiz  kásiplik  iskerliginiń  basında,  ayırımları  -kásip 

boyınsha 3-4 jıl islegenden keyin, jaslardıń ayırımları  

 kásip  mektepti  bitirib,  iyelegen  kásipi  boyınsha  jumıs  tapa  almaydılar  hám  jumıssızlar 

qatarına  qosılıp  qaladı.  Sonday  eken,  olar  ushın  kásip  tańlaw  mashqalası  taǵı  aktual  bolıp 

qolaveradi.  Psixologiyalıq  tolıqıw,  qáwipleniw,  keleshekke  salıstırǵanda  isenimsizlik,  menen 

qaraw  miynet  áleminde  ózin  tabıwında  belgili  qıyınshılıqlardı  júzege  keltiredi.  Kásiplik 

tayarlıqqa iye bolǵan oqıwshılar aldında jumısqa jaylasıw mashqalası payda boladı. Adamlardıń 

individual  -psixologiyalıq  qásiyetlerin  kásip  talapları  boyınsha  kásiplik  tayınlıǵına  sáykesligin 

anıqlaw ushın qatar qánigelikler boyınsha kásiplik tańlaw ótkeriledi. Onıń atqarılıwı bir qansha 

mashqalalardi keltirip shıǵaradı yaǵnıy oǵan kóre kásiptiń normativ xarakteristikaların belgilep 

alıw psixologiyalıq ózgeshelik hám sapaların anıqlaw kerek. 

 Bolajaq  qánige  shaxsında  jańa  aǵzaları  arasında,  túrli  jas  daǵı  kisiler  bolǵan  jámáátke 

kirisiw, kásiplik iskerlikke iykemlesiw, jańa social rolni túsinip alıw taǵı mashqalalardi keltirip 

shıǵaradı.  Kelisiw  basqıshına  kásiplik  social  jetiklik  jáne  sociallashuv  forması  kiritiledi. 

Ózgergen  kásiplik  jaǵday  jańa  psixologiyalıq  ayrıqshalıqlar  hám  sapalardıń  qáliplesiwine  alıp 

keledi. Shaxs psixologiyalıq  

 dúzilisindegi keskin ózgerisler kisiniń ómirin de ózgertiredi. Aldınǵı - “mektep - shańaraq 

-jámiyet”  sisteması  ornında  jańa  yaǵnıy  “kásip-shańaraq  sociallıq-ekonomikalıq  sharayatlar” 

jaǵdayı kelip shıǵadı. Endi shaxs rawajlanıwda kásip-ortalıq faktorı zárúrli áhmiyetke iye boladı. 

Hár  bir  kisiniń  turmısında  kásiplik  rawajlanıw  boyınsha  ózgertiriwshi  normativ  waqıtlar 

ámeldegi boladı. 

 Mısalı  ;  kásip-óner  kolledjine  kirisiw,  onı  tamamlaw,  jumısqa  kirisiw,  miynetke  bolǵan 

uqıpın joytıw, májburiy isten bosanıw hám basqalar. Bunday waqıyalarınıń payda bolıwı tosattan 

yamasa  qanday  da  sharayatlar  sebepli,  geyde  bolsa  qánigelik  sebebi  nátiyjesinde  boladı. 

Kóbinese  normativ  bolmaǵan waqıyalar kásiplik  istalmagan qolaysız waqıyalar, esaplanadı. Óz 

kásipin ustası bolıwǵa erisiw variantları kóp bolıp, buǵan baylanıslı ádewirgine máseleler payda  

---

 boladı.  Shaxstıń  kásiplik  rawajlanıwı  hár  qıylında  kórinetuǵın  bolıwın  qanday  túsintirip 

bersa boladıq Nege bir kisi turmısı dawamında belgili bir kásibi sadıq qaladı, basqası bolsa jıllar 

dawamında  miynet  túrlerin  ózgertirip  turadıq  Kásipti  ózgertiw  sebepleri  (qanday  )  nedeq 

Kásipden qaniqish, qánigelerdiń kásiplik rawajlanıwı, lawazımlardan eliriwi qanday faktorlarǵa 

baylanıslıq  Qanday  etip  kásip  ustası  bolıw  múmkinq  Insannıń  kásiplik  ómirin  ózgeriwinde  sol 

sorawlarǵa  juwap  beriw  kerek  boladı.  Sol  sebepli  ádewirgine  máseleler  jumıssızlıqtı  keltirip 

shıǵaradı.  Bul  bolsa  ertangi  kunga  bolǵan  isenimsizlik  psixologiyalıq  zorıǵıwdı  kúshaytadı. 

Bunda  kóplegen  jumıssızlar  ushın  kásipin  ózgertiw  mashqalası  kelip  shıǵadı.  Jańa  kásipti 

qáliplesiwi  processinde  kásiplik  qarawlar  shaxs  qásiyetleriniń  ózgeriwin  talap  etedi.  Hár  bir 

kisiniń  kásiplik  turmısında  kásiplik  rawajlanıw  krizisları  ushırasıp  turadı.  Bir  neshe  jıl 

dawamında belgili bir tarawda iskerlik kórsetiw qánigediń kásipinen zerigiw jaǵdayların keltirip 

shıǵaradı.  Kásiplik  tikleniw  shaxs  aktivligin  susaytiradi,  demalıs  múmkinshiliklerin  qıdırıwǵa 

alıp keledi. 

 Birdey  kásiplik  iskerligi  processinde  qánigede  zárúrli  kásiplik  pazıyletler  rawajlana 

baslaydı.  Shaxstıń  óz  kásiplik  ustası  bolıwı  iskerlik  jemisdorligiga  tásir  etedi.  qanday  etip 

qánigediń jumısqa bolǵan uqıpın saqlap qalıw, geyde bolsa qayta tiklew múmkin. Ekenin aytıw 

kerek, qánige úzliksiz túrde kásiplik psixologiyalıq tárepinen járdemge mútáj boladı. 

 Jámiyetimiz  ushın  aktual  psixologiyalıq  máselelerden  biri-bul  jumısshınıń  pensiyaǵa 

shıǵıwı  esaplanadı.  Sociallıq-ekonomikalıq  shárt-shárayatlardıń  ózgeriwi  jańa  social  hámzifa  - 

pensiyaxo'rlar ushın psixologiyalıq qıyınshılıqlardı keltirip shıǵaradı. 

 Sonıń  menen  birge,  olar  psixologiyalıq  kómek  hám  qollap-quwatlawǵa  mútáj  boladılar. 

Shaxs hám kásip ortasında kelip shıǵıs jeke hám kásiplik rawajlanıw jaǵdayların ulıwmalastırǵan 

halda tómendegilerde kóriwimiz múmkin: 

 Shaxs hám kásip sherikliginiń psixologiyalıq qásiyetleri. 

 Jeke hám kásiplik rawajlanıw faktorları 

  Kásiplik tárepten kelip shıǵıs psixologiyalıq 

máseleler 

 Mektepge shekem jas daǵı balalardıń qızıǵıwshılıq hám qábiletlerin túrli-tumanlıǵı.- 

 Tálimdiń  keyingi  túrin  tańlaw  hám  ulıwma  orta  bilim  beriw  mektepti  bitirgandan  keyin 

jumısqa jaylasıw. 

   Kasiplik tálimdiń keyingi túrlerin tańlaw processinde kásiplik máslahátlar  

 beriw. 

 Tálimdiń keyingi túrlerin tańlaw hám ayriqsha arnawlı kolledjin bitirib jumısqa jaylasıw. 

   Kásiplik  maǵlıwmat  alıwǵa  tayarlıq  processinde  kásiplik  máslahátlar  beriw,  kásiplik 

tańlaw, kásiplik tekseriwden oǵada almaǵanlarǵa psixologiyalıq járdem beriw. 

 Kásiplik  maǵlıwmat  alıw  hám  tayarlıq,  kásip  aljasıqlarına  jol  qoyıw,  tálim  processinden 

qaniqmaslik hám basqalar. 

   Oqıw  -kásiplik 

iskerliginiń  mánisin  kúsheytiw,  tálim  procesine  innovasion 

texnologiyaların  engiziw  hám  de  tálim  alıwshınıń  shaxs  retinde  ózinen-ózi  basqara  alıw, 

kónlikpeler. 

 Jumıs  jayın  qıdırıw,  jumısqa  jaylasıw,  qaniygelik  talaplar  hám  lawazım  minnetlemelerin 

qabıl etiliwi, jańa social kásiplik wazıypanı ańlap alıw. 

   Kásiplik tańlaw hám kásibi jaramlılıqtı (uqıpın ) anıqlaw. 

 Jas qánige tárepinen jańa social, kásiplik talaplar hám juwapkershiliklerin  

 qabıl etiliwi. 

 Kásibi  kirip  barıw  arqalı  kásiplik  tájiriybege  ıyelew,  turmısda  jańa  tártip,  sociallıq-

ekonomikalıq jaǵdaylarǵa iykemlesiw. 

  Kásibi  iykemlesiw  degi  social  qıyınshılıqlar,  kásiplik  uqıpsızlikning  jasırın  forması, 

kásiplik minez-qulıqtı iyelew degi hám jańa turmıs tárizine iykemlesiw degi qıyınshılıqlar. 

 Kásiplik  iskerliktegi  rawajlanıw  múmkinshilikleri,  mıynet  haqı,  kásipden  hám  basshılar 

menen  óz-ara  munasábetlerden  qaniqmaslik,  kásiplik  rawajlanıw  daǵı  qarama-qarsılıqlar  hám 

olardı korreksiya qılıw. 

---

 Kásiplik  miynetten  jeke  mánisti tabıw, kásiplik turmıstıń  jańa táreplerin qıdırıw,  insanlar 

menen  bolǵan  munasábetlerdegi  qarama-qarsılıqlarındaǵı  krizislardan  shıǵıw  hám 

kelispewshiliklerdi sheshiw hám de psixologiyalıq charchoqni saplastırıw. 

 Májburiy túrde isten bosanıw, jańa jumıs jayın qıdırıw, kásipin ózgertiw. Kásiplik turmıs 

daǵı jańa joldı tán alıw. 

 Qánigeliktiń destruktiv rawajlanıwı, kásiplik deformasiyalar kásiplik charchoq jaǵdayında 

kásiptiń mánisin joǵalıp ketiwi. 

   Shaxstıń  kásiplik  deformasiyaların  anıqlaw  hám  analiz  etiw,  onıń  sebeplerin  úyreniw, 

kásibi salıstırǵanda ko'nika almaslıdı jeńip ótiw. 

 Kásiplik iskerlikten shetlesiw (pensiyaǵa shıǵıw ). 

   Social  -psixologiyalıq  kereksizlik  sebepli  kelip  shıǵıs  psixologiyalıq  zorıǵıwdan 

qutıltırıw, jańa turmıs tárizi hám turmısda jańa mánisti tabıwǵa umtılıw. 

 Joqarıda sanap ótilgen tárepler shaxs hám kásip sherikliginde ushraydı jáne bul quramalı, 

dramatik  process  retinde  jámiettiiń  sociallıq-ekonomikalıq  turmısında  bolıp  ótedi.  Shaxstıń 

kásibi  bolǵan  kelisiwinde  normativ  bolmaǵan  jaǵdaylardı  sheshiwde  psixologiya  zárúrli 

áhmiyetke  iye.  Áyne  ol  shaxs  hám  kásip  ortasında  optimal  munasábetlerdi  ornatıwda  járdem 

beriwi, kisilerdi kásipler dúnyası menen tanıstırıwı kerek. Shaxs hám kásiplerge kelisiwdiń kóp 

aspektli  psixologiyalıq  fundamentlari  dástúriy  tárzde  miynet  psixologiyasi  tárepinen  izertlew 

etilgen. Biraq shaxstıń tolıq kásiplik qáliplesiw procesi anıqlanbaǵan. XX ásir bosaǵasında payda 

bolǵan  miynet  psixologiyasi  kásiplik  iskerlik  túrlerin,  iskerliginiń  insanǵa,  onıń 

psixofiziologikalıq  múmkinshiliklerine  bolǵan  talapların,  kásiplik  qábilet,  kónlikpelerin 

úyrenedi. 

 Miynet  psixologiyasining  zárúrli  wazıypalarınan  biri,  miynet  sharayatları,  quralları  hám 

mazmunın  analiz  etiwden  ibarat.  Óndiristegi  túrli  kemshiliklerdi,  uqıp  hám  charchoqni 

diagnostika  qılıw  arqalı  optimal  jumıs  tájiriybesin  anıqlawǵa  úlken  itibar  beriledi.  Biraq 

izertlewshilerdiń  dıqqat  orayında  tiykarınan  miynettiń  atqarıwshılıq  operasion  aspektlari,  onıń 

psixofiziologikalıq  xarakteristikaları  turadı.  Miynet  psixologiyasining  tiykarǵı  mashqalası  bul 

insannıń miynet qurallarına, qurallarına, 

 process  hám  sharayatlarǵa  iykemlesiwi  bolıp  tabıladı.  Bunda  kisiniń  miynet  iskerligine 

kelisiwi  psixologiyalıq  hám  fiziologikalıq  usıllar  tiykarında  úyrenilgen.  Joqarıdaǵı  pikirlerden 

usıdan  ayqın  boladı,  miynet  iskerligi  boyınsha  psixologiyalıq  izertlewler  insanlarda  kásiplik 

maqset,  kásiplik  ózlikti  ańǵarıw,  kásiplik  qáliplesiw,  kásip  tańlaw  jáne  onı  ózgertiw  sebepleri, 

kásiplik  rawajlanıw  basqıshları  haqqında  tolıq  oyda  sawlelendiriwdi  bermeydi.  Olar  bolsa  óz 

gezeginde kásip psixologiyasining predmetin quraydı. Áyne kásip tańlaw boyınsha islerdi tuwrı 

jolǵa  qoyıw,  sanalı  kásip  tańlaw,  kásiplik  krizis  hám  qıyınshılıqlardı  jeńip  ótiwde  usı  pánge 

tiyisli  bilimlerdi  biliw  talap  etiledi.  Sol  sebepli,  házirgi  kúnde  kásip  psixologiyasiga  tiyisli 

bilimlerge  

 zárúrat sezilmoqda. 

 Keń  tarqalǵan  tariyplerge  kóre  psixologiya  -  psixik  faktlar,  olardıń  nizamlıqları  hám 

mexanizmlerin úyrenedi. Sonıń menen birge, psixologiya insan iskerligi hám turpayında ob'ektiv 

reallıqtıń sawleleniwi nizamlıqları haqqındaǵı pán. Psixologiya salasında ámelge asırılǵan ilimiy 

izertlewler  hám  úyrenilgen  teoriyalıq  derekler,  sonıń  menen  birge  pánleraro  óz-ara  integrasiya 

processleri  psixologiya  tarmaǵında  kóplegen  óz  predmetine  iye  bolǵan  tarawlardı  ajralıp 

shıǵıwına  dúmpish  boldı.  Olar  gápine  kásip  psixologiyasini  kirgiziwimiz  múmkin.  Kásip 

psixologiyasining  predmeti  -  shaxstıń  kásiplik  qáliplesiw  mexanizmi,  nizamlıqları  hám  de 

psixologiyalıq  qásiyetlerin  úyreniw  bolıp  tabıladı.  Bunnan  kelip  shıqqan  halda  kásip 

psixologiyasi  -  bul  shaxsda  kásiplik  maqsetlerdi  tańlaw,  kásip  iyelew,  qánigediń  kásiplik 

rawajlanıwına  tiyisli  nizamlıqlardı,  sonıń  menen  birge,  shaxstıń  miynetke  uqıplılıq  dárejelerin 

uyreniwshi  psixologiya  pániniń  tarawlarınan  biri  bolıp  tabıladı,  -  dep  búydew  múmkin.  Kásip 

psixologiyasining  ob'ekti  -  shaxstıń  kásip  menen  sherikligi  yamasa  óz-ara  baylanıslılıgınan 

ibarat. Kásip psixologiyasi psixologiya pániniń ǵárezsiz tarawı bolıp, ol óziniń izertlew predmeti 

hám  ob'ektine  iye.  Sol  tárepten  áyne  ol  miynet  psixologiyasi,  injenerlik  psixologiyasi,  jas 

---

dáwirleri psixologiyasi hám pedagogikalıq psixologiya pánleriniń ob'ekti hám predmetinen parıq 

etedi. 

 Miynet  psixologiyasi-insan  psixik  iskerliginiń  rawajlanıwlasıwı  hám  nizamlıqların 

uyreniwshi  psixologiya  tarawı  bolıp,  ol  miynet  processinde  shaxs  daǵı  process,  jaǵdaylar  hám 

ayrıqshalıqlardı úyrenedi. Miynet psixologiyasi wazıypalarına psixologiyaning miynet iskerligin 

psixologiyalıq  máselelerin,  miynet  ónimliligin  arttırıwdıń  psixologiyalıq  shárt-shárayatları, 

miynet  hám  dem  alıw  rejimi,  miynet  túrlerin  psixologiyalıq  analiz  qılıw,  kadrlardı  olardıń 

individual  psixologiyalıq  qásiyetlerine  qaray  tańlaw  hám  de  jay-jayına  qoyıw,  islep  shıǵarıw 

avarıyası hám travmasining psixologiyalıq sebepleri sıyaqlı máseleler kiredi. Usı parqlar kestede 

qo'yidagicha ańlatpalanıladı : 

 Psixologiya pánleriniń tarmaqları 

Izertlew predmeti 

Izertlew ob'ekti 

 Miynet psixologiyasi  Miynet  iskerliginiń  psixologiyalıq  nizamlıqları  hám  qásiyetleri 

 

Miynet  iskerliginiń  jańa  jáne  onıń  psixologiyalıq,  orınlawshılıq  xarakteristikaları 

Injenerlik psixologiyasi  

Insan  hám  texnikalıq  sistemalar  ortasındaǵı  óz-ara  baylanıslardıń 

psixologiyalıq nizamlıqları   Insan -mashina sisteması Pedagogikalıq psixologiya  

Tálim 

hám tárbiyanıń psixologiyalıq nizamlıqları   Tálim  alıwshı  hám  tárbiyalaniwshi  shaxsı  Jas 

dáwirleri psixologiyasi  

Shaxstıń  ontogenezda  rawajlanıwınıń  psixologiyalıq  nizamlıqları 

 

Shaxstıń ontogenezda psixik rawajlanıwı Kásip psixologiyasi  

Shaxstı 

kásiplik 

qáliplesiwiniń psixologiyalıq nizamlıqlari  Shaxstıń  “insan  -kásip”  sistemasında  kásiplik 

rawajlanıwı    

 Injenerlik  psixologiyasi  -  insan  hám  texnikalıq  strukturalar  ortasındaǵı  informasion 

baylanıs  quralları  hám  processlerin  uyreniwshi  psixologiya  tarmaǵı  bolıp  tabıladı.  Injenerlik 

psixologiyasi psixologiyaning texnikalıq úskeneler menen onı basqarıwshı kisiler  

 ortasındaǵı  óz-ara  baylanısıw  hám  de  óz-ara  tásirin  tekseriw  menen  shuǵıllanatuǵın 

arnawlı  tarawı.  Injenerlik  psixologiyasining  ilimiy  wazıypası  optimal  konstruksiyalardı 

psixofiziologikalıq  tárepten  tiykarlash  hám  miynet  ónimliligin  asırıwshı  psixikani 

proektlestiriwde qánige injenerlerge tikkeley járdem beriwden ibarat esaplanadi. 

 Jas  dáwirler  psixologiyasi  -  ontogenezda  shaxs  tuwılganligidan  tap  omiriniń  aqırıǵa 

shekem  shaxsda  keshetuǵın  psixik  rawajlanıw  hám  qáliplesiw  basqıshların  uyreniwshi 

psixologiya  tarmaǵı.  Jas  psixologiyasi  psixologiyaning  túrli  jas  balalıq,  óspirimlik,  óspirimlik 

hám  basqa  basqıshlarındaǵı  psixik  rawajlanıw  nizamlıqların  uyreniwshi  arnawlı  tarawı. 

Pedagogikalıq  psixologiya  -  shaxsqa  tálim-tárbiya  beriwdiń  nizamlıqları  hám  máselelerin 

uyreniwshi  psixologiya  tarawı.  Pedagogikalıq  psixologiya  psixologiyaning  jetkinshekke  tálim 

hám  tárbiya  beriwdiń  psixologiyalıq  máselelerin  uyreniwshi  arnawlı  tarawı.  Pedagogikalıq 

psixologiya pedagogikanıń  ilimiy tiykarlarınan  biri  bolıp, pedagogika teoriyası  hám  ámeliyatın 

shólkemlestiriw  ushın  zárúr  bolǵan  psixologiyaga  tiyisli  fakt  hám  de  nizamlıqlardı  anıqlaydı. 

Miynet psixologiyasi hám kásip psixologiyasi predmetlerin ayırmashılıǵın bólek atap ótiw kerek. 

E. A. Klimov, miynet psixologiyasiga tómendegishe xarakteristika beredi:  miynet psixologiyasi 

pán  retinde  bul  insannıń  sub'ekt  retinde  iskerlik  kórsetiwi  hám  qáliplesiwi  salasındaǵı 

wazıypalardı  sheshiw  usılları,  jollıq  hám  sharayatların  uyreniwshi  psixologiya  baǵdarı  bolıp 

tabıladı.  Kásip  psixologiyasi  shaxstıń  kásiplik  tárepten  qáliplesiwin  úyrenedi.  Bunda  shaxs 

rawajlanıwı  kásiplik  qáliplesiwi  retinde  kórip  shıǵıladı.  Kásip  psixologiyasi-miynet 

psixologiyasining  kásiplerdi  psixologiyalıq  komponentlerin  yamasa  arnawlı  bir  kásipte 

isleytuǵınlarǵa salıstırǵanda qoyılatuǵın psixologiyalıq talaplardı úyreniw  hám de  ilimiy analiz 

hilish menen shuǵıllanatuǵın bóliminden ibarat. Qánigeliktiń túrli social - materiallıq jáne social-

ekonomikalıq qarawlarında kásiplik qulıq zárúrli áhmiyetke iye. Shaxstıń psixomotor motivasion 

hám  kognitiv  sapalarına  itibar  berilgen  halda  kásiplik  jetiskenliklerge  tiykarǵı  itibar  qaratıladı. 

Insan  jáne  onıń  kásipi  ortasındaǵı,  sonıń  menen  birge,  kásiplik  wazıypası  hám  kásipler  álemi 

strukturası  ortasındaǵı  munasábetler  analiz  etiledi.  Kásip  psixologiyasi  insan  ushın  kásiplik 

iskerliginiń áhmiyetin úyrenip, shaxstıń kásiplik qáliplesiwin izertlew etedi, sonıń menen birge, 

jaslıqta  kásiplik  qıyallardı  rawajlanıwın,  kásiplik  etuklik  determinantalarini  ásirese,  kásibi 

kirisiw  jáne onıń turmısqa  bolǵan tásirin úyrenedi.  Kásip psixologiyasining zárúrli aspektlari  - 

---

bul kásiplik iskerliginiń analizi, kásiplik maqsetler, jaǵdaylar, qıyınshılıqların úyreniwi, kásiplik 

talaplardı anıqlawdan ibarat. 

 Kásip  psixologiyasining  predmetiniń  tariypiga  tıykarlanıp,  onıń  tómendegi  wazıypaların 

ajıratıp kórsetiw maqsetke muwapıq : 

 1.  Shaxstıń  kásiplik  qáliplesiwi  tiykarǵı  túsinikleri  hám  izertlew  principlerıni,  óziniń 

iskerligine tiyisli usılların tiykarlash;  

 2.  Kásip  psixologiyasi  predmetine  uyqas  bolǵan  izertlew  uslullarini  islep  shıǵıw  hám 

ayriqsha usılların dúziw; 

 3.  Kásiplerdiń  xarakteristikaiy  strukturasın  psixologiyalıq  analiz  qılıw,  kásiplerdi 

proektlew  

 usılları hám principlerıni islep shıǵıw ; 

 4.  Shaxstıń  kásiplik  qáliplesiwi  nizamlıqları  hám  psixologiyalıq  mexanizmlerin  izertlew. 

Bul  process  dinamikasın  determinantlovchi  faktorlardı  anıqlaw,  kásiplik  qáliplesiw  degi 

krizislardı analiz etiw;  

 5.  Qánigeliktiń  kásiplik  desturuksiyalarini,  yaǵnıy  shaxstıń  deformasiyası,  kásiplik 

iskerlikke bolǵan uqıpın tómenlewi hám basqalar ;  

 6.  Shaxstıń  kásiplik  rawajlanıw  monıtoringni  júrgiziw,  buǵan  baylanıslı  psixodiagnostik 

qurallardı islep shıǵıw hám de qánigelerdi attestasiyadan ótkeriw; 

 7. Shaxstıń kásiplik qáliplesiwine psixologiyalıq járdem hám de insannıń kásiplik turmısı 

dawamında járdem beriw, qollap-quwatlaw ;  

 8.  Kásiplik  máslahát,  kásiplik  maǵlıwmattıń  jeke  rawajlantıratuǵın  psixologiyalıq 

tárepleri,  attestasiyadan  ótkeriw,  kásiplik  rawajlanıw  psixotexnikasi,  kásiplik  korreksiya  hám 

reabilitasiya, kásipden ketiwge psixologiyalıq tayarlıq boyınsha bilimler menen qurallandırıwdan 

ibarat. 

 Kásip  psixologiyasining  metodologik  hasası  -  bul  shaxstıń  kásiplik  qáliplesiw 

konsepsiyası bolıp tabıladı. Usı koncepciyanıń tiykarǵı mánisi sonda, kásip tańlaw processinde 

shaxs muǵdar hám sapa tárepinen rawajlanıp baradı yaǵnıy olar óz baǵdarın boyitib baradı, sol 

arqalı tájiriybe hám potencial qáliplesedi. Kásiplik qáliplesiw processinde krizislar, dúgilisisler, 

destruktiv  ózgerisler  bolıp  ótiwi  múmkin.  Bul  processtiń  tezligi  biologiyalıq  jáne  social 

faktorlarǵa,  sonıń  menen  birge  tosınarlı  jaǵdaylarǵa,  turmıslıq  zárúrli  kásiplik  waqıyalarǵa 

baylanıslı boladı. 

 Kásiplik qáliplesiw - bul shaxs rawajlanıwınıń úlken bir bólegin óz ishine alıp, ol kásiplik 

maqsetlerdiń quram tabıwınan  baslap, kásiplik turmıstıń tamamlangungacha  bolǵan dáwirdi óz 

ishine  aladı.  Bul  geteroxron  processdan  optasiya,  yaǵnıy  kasiplik  tálim  hám  tayarlıq, 

profadaptasiya,  professionalizm  hám  de  uqıp  basqıshların  ajıratıw  múmkin.  Kásip 

psixologiyasining tiykarǵı konseptual qaǵıydaları tómendegi kestede sáwlelendirilgen. 

 Tiykarǵı túsinikler 

Konseptual qaǵıydalar  

 Kásiplik qáliplesiw  

Kásiplik  qáliplesiw  -  bul  shaxstıń  kásip  tańlaw  processindegi 

kasiplik  tálimge  tayarlanıw,  sonıń  menen  birge  kásiplik  iskerlik  processindegi  rawajlanıw 

esaplanadı. 

 Kásiplik qáliplesiw basqıshları  

Kásiplik  qáliplesiw-getroxron  process  bolıp,  ayırım 

payıtlarda  tómenlew  hám  shabıw  ózgeshelikine  iye.  Individdiń  jeke  hám  kásiplik  rawajlanıw 

faktorlarınıń  óz-ara  baylanıslarına  kóre  kelispewshilik  hám  krizislar  kiritiledi.  Bul  individual 

tolıqqonli procesin social hámziyat hám tiykarǵı iskerlik menen baylanıslı basqıshlarǵa ajıratıw 

múmkin.  Olar  taypasına  kásiplik  tayarlıq,  kásiplik  adaptasiya,  baslanǵısh  hám  ekilemshi 

professionalizasiya hám kásiplik uqıplar kiredi. 

 Kásiplik qáliplesiw túrleri  

  Kásiplik  qáliplesiw  jolı  hám  tezligi  bir  gruppa  faktorlar  menen  belgilenedi.  Olarǵa  jas, 

individual -psixologiyalıq, kásiplik texnologiyalıq jáne social-ekonomikalıq faktorlardı kirgiziw 

múmkin. Kásiplik rawajlanıw  

Kásiplik  rawajlanıw  -  bul  jónelis  potencial  hám  zárúrli 

kásiplik  sapalardıń  boyib  barıwı,  miynet  iskerligi natiyjeliligin  asırıp  barıw  menen  belgilenedi. 

Kásiplik  qáliplesiwiniń  psixologiyalıq  tárepi.  Shaxstıń  kásiplik  rawajlanıw  hám  kásiplik 

---

tárepinen ózin tapa alıw ushın óz ústinde islewi hám túrli máselelerdi sheshiw ushın bar kúshin 

jumsaw,  shárt-shárayatlar  hám  de  múmkinshilikler  jaratıw,  kásiplik  hám  jeke  rawajlanıw  daǵı 

destruktiv  dástúrlerdi  ózlestiriwde  adamlarǵa  psixologiyalıq  jardem  hám  járdem  kórsetiw. 

Kásiplik tárepten ózin ańǵarıw  

   Insannıń  kásipti  psixologiyalıq  múmkinshiliklerin  kásiplik  iskerlik  mazmunı  hám 

talapları  menen  bolǵan  táreplerin  ǵárezsiz  ańlap  alıwı,  sonıń  menen  birge  belgili  sociallıq-

ekonomikalıq jaǵdayda atqarılatuǵın jumısından mánis tabıwı. 

 Kásiplik tárepten ózin asray alıw. 

   Insan  shaxsına  jóneltirilgen  jemisdor  kásiplik  iskerlikte  turaqlı  ózinen-ózi  ózgertirip 

turıwı,  tayınlıǵı  hám  kásiplik  múmkinshiligin  ózin  ruyobga  shıǵarıwı,  kásiplik  ómirin  basqara 

alıwı, kásiplik rawajlanıw hám lawazımda kóteriliw degi destruktiv jaǵdaylardı jeńip ótiw menen 

baylanıslı.  Professionalizasiya  destruksiyalari.  Professionalizasiya  processindegi  muǵdar  hám 

sapa ózgerisler, shaxstıń rawajlanıwı hám deformasiyası menen gúzetiledi. 

 Kásiplik ózinen-ózi aktivlestiriw  

Shaxstıń  kúshin  aktivlestiriw  jolı  menen  kásiplik 

rawajlanıwdı tezlestiriw, normadan artıq kásiplik iskerlikti kórinetuǵın etiw, sonıń menen birge 

hár qıylı psixotexnologiyalarda qatnasıw hám basqalar. Kásiplik sociallashuv   Kásibi 

kirip 

barıw jáne onı iyelewde kásiptiń sociallashuvi  

 gúzetiledi;  yaǵnıy, kásiplik tariypikasiyada óz ornın tabıw, kásiplik  múmkinshiligin  islep 

shıǵıw, kásiplik identifikasiyani qáliplestiriw. 

 KASB PSIXOLOGIYASINING TADQIQOT METODLARI 

 Kásip  psixologiyasi  páninde  tómendegi  izertlew  metodlarınıń  klassifikaciyaınan 

paydalanıladı.  Izertlewiy  metodlar  (usıllar  )  -  bul  psixikaning  qásiyetleri,  nizamlıqları  hám 

mexanizmleri  haqqındaǵı  jańa  ob'ektiv  bilimler  alıwǵa  jóneltirilgen  arnawlı  tárzde 

shólkemlesken  iskerlik  usılları  bolıp  tabıladı.  Sub'ektiv  jańa  bilimler  (dáliller,  bahalar, 

kórsetkishler,  belgiler,  psixologiyalıq  járdem,  máslahát,  korreksiya  ushın  zárúrli)  faktorlarǵa 

qaratılǵan psixologiya usılların ulıwma, pragmatik usılublar dep ataladı. 

 Kásip psixologiyasi metodları tiykarınan eki metodologik principlerge tiykarlanadı : 

 Sub'ektiv  princip  -  ózin  ózgertiwge  qaratılǵan  kásiplik  qáliplesiwge  erisiwdi 

támiyinleytuǵın  princip.  Ob'ektiv  princip  -  psixik  hádiyselerdi  sırtqı  tárepleme  ańǵarıwdıń  túrli 

izertlewiy quralları arqalı kásiplik qáliplesiw belgilerin úyreniwdi názerde tutatuǵın princip. 

 Izertlewiy metodlardıń 2 túri ámeldegi; 

 1. Longityud 

 2. Kesimli  

 Longityud  metodı  -  belgili  kisiler  toparı  yamasa  anıq  adamlardıń  birdey  belgilerine  kóre 

psixik  qásiyetlerin  dawamlı  hám  úzliksiz  úyreniwdi  názerde  tutadı.  Kesimli  metod  - 

maǵlıwmatlardı  izertlewde  qatnasuvshılardıń  túrli  gruppalarına  salıstırǵanda  salıstırıwlaw  xos 

bolıp  tabıladı.  Bul  metod  arqalı  sınaqtan  o'tayotgalarning  kóp  muǵdarın  qısqa  waqıt  ishinde 

qamtıp alıwı múmkin. Kesimli izertlewlerdi ótkeriwde soraw  -juwap usılları, testler tájiriybeler 

keń  qollanıladı.  Longityud  metodı  -  kásiplik  qáliplesiwde  individual  joldı  úyreniwge  járdem 

beredi.  Usı  metod  járdeminde  shaxstıń  abıray  arttırıwı  onıń  iskerligindegi  hár  qıylı  daǵı  sın 

kózqarastan  jaǵdayların anıqlaydı. Psixologiyada  qollanılatuǵın  izertlew usılari kelip  shıǵıwına 

kóre umumpsixologik kóriniske  iye,  lekin spesifik  ózgeshelikine  iye  emes.  Kásip psixologiyasi 

jas  psixologiyasiga  yondosh  ekenligin  esapqa  alsaq,  bul  óz  gezeginde  qáliplesip  bolǵan 

metodlardı  ózlestiriwge  alıp  keledi.  Barlıq  izertlewlerde  keń  sheńberde  metodlardı  qóllaw 

ayriqsha izertlewiy metodlardı jaratılıwına alıp keledi. Kásip psixologiyasi izertlew metodlarınıń 

sistemalanıwı,  olardıń  qollanıwı  salasın  anıqlaw  sonıń  menen  birge,  sapa,  ózgeshelikin  kórip 

shıǵıw zárúriyatın keltirip shıǵaradı. Psixologiya páninde birden-bir ulıwma alǵanda, izertlewler 

metodlarınıń  tolıq  klassifikaciyası  joq.  Kóbinese,  bólek  metodlar  yamasa  psixologiyada  belgili 

mashqalanı sheshiwge usınıs etiletuǵın metodlar dizimi beriledi. 

 Psixologiyaning  metodlar  sistemasın  analiz  etken  ilimpazlar  tómendegi  metodlar  toparın 

usınıs etedi. 

---

 1.  Izertlewdi  shólkemlestiriw  hám  joybarlaw  metodları,  yaǵnıy  shólkemlestirilgen 

metodlar. 

 2. Dáliller toplaw, ilimiy maǵlıwmatlar alıwǵa qaratılǵan empirik metodlar (usıllar ). 

 3. Maǵlıwmatlardı qayta islew usılları  

 4. Interpretasion metodlar (usıllar ). 

 Basqa bir qatar psixolog -ilimpazlar psixologiyasining tómendegi usılların ajıratıwadı : 

 1. Sub'ektiv metodlar (ózin ózi baqlaw );  

 2.  Ob'ektiv  metodlar  (baqlawdıń  xar  qıylı  túrleri;  eksperimental,  testler,  soraw  -juwap, 

sorawnamalar ). 

 Ókiniw 

menen 

aytamız, 

bul 

metodlar 

avtorı 

psixologiya 

metodlarınıń 

klassifikaciyalanıwın  (klassifikasiya)  usınıs  etpey,  tek  ǵana  psixologiya  pánindegi  ámeldegi 

metodların  sanap  ótiw  menen  shegaralanadilar.  Bul  bolsa  óz  gezeginde  anıq  ilimiy 

klassifikaciyalanishning  joqlıǵı,  psixologiyada  metodlardıń  kópligi  hám  de  bir  sistemaǵa 

asırılmaǵanlıǵı  menen  anıqlama  bernedi.  Jas  hám  pedagogikalıq  psixologiyaning  metodların 

analiz  etip,  izertlewiy  metodlardı  klassifikaciyalawdıń  hasası  retinde  zárúrli  táreplerin  ajıratıp 

alıw kerek. Bul máseleler 4 qıylı formaǵa iye: súwretlew, ólshew, 

 túsindiriw  hám  psixik  hádiyseni  qáliplestiriwden  ibarat.  Soǵan  muwapıq  metodlardıń  4 

toparı  usınıs  etiledi:  noeksperimental  (klinikalıq  ),  diagnostik,  eksperimental  hám 

qáliplestiriwshi. 

 Sonday etip kásip psixologiyasi aldında tómendegi izertlewiy máseleler turıptı : 

 1  toparı  -  shaxstıń  kásiplik  qáliplesiwi  bul  quramalı,  geyde  bolsa  dramatik  processtiń 

psixologiyalıq qásiyetlerin súwretlewden ibarat. Bul processni izertlew ushın longityu'd, soraw -

juwap, psixobiografiya, sın kózqarastan waqıyalar metodların qóllaw tuwrı boladı. Bul metodlar 

toparın genetikalıq metodlarǵa kirgiziwi múmkin. 

 2  toparı  -  kásiplerdiń  psixologiyalıq  xarakteristikası,  kásiptiń  psixologiyalıq  mazmunın 

izertlew, iskerlik jemisdorligini úyreniw, miynet metodı, hújjetlerdi úyreniw, kuzatilayotganlarni 

soraw  -juwap  arqalı  úyreniw  metodı,  sonıń  menen  birge,  professiografiya  jolı  menen  ámelge 

asırılıwı múmkin. Bul usıllar toparı praksimmetrik usıllarǵa tiyisli bolıp tabıladı.  

 3 toparı  -  zárúrli kásiplik kórsetkish  iskerlik  hám  shaxs  belgilerin ólshew. Bul  izertlewiy 

máseleni  sheshiw  ushın  arnawlı  qábilet  testleri,  tabıs  hám  tálim  testleri  qollanıladı.  Bul 

psixometrik usıllar toparı bolıp tabıladı.  

 4 toparı  -  kásiplik qáliplesiwdiń qásiyetlerin,  nizamlıq  hám  mexanizmlerin túsindiriwden 

ibarat.  Bul  wazıypanı  orınlaw  usılları  eksperimental  usıllar  bolıp  tabıladı:  yaǵnıy  labaratoriya, 

modellestiriwshi hám tábiy eksperimentlar bolıp tabıladı.  

 5  gruppa  -  usılları  izertlewiy  maǵlıwmatlarǵa  muǵdarlıq  qayta  islewge  jóneltirilgen. 

Olarǵa  matematikalıq  qayta  islew  usılları  kiredi:  yaǵnıy  korrelyasion,  faktorli  analiz  hám 

basqalar.  Kásip  psixologiyasining  izertlew  metodları  ulıwma  tárzde  tómendegi  kestede 

sáwlelendirilgen. 

 Izertlew wazıypası 

Izertlew usılar toparı  Izertlew metodları  

 Shaxs kásiplik qáliplesiwiniń suwreti Genetikalıq usıllar 

Longityud 

metod, 

ómirbayanshiik metod, kavzometriya, psixobiografiya, analiz qılıw metodı  

 Kásipler xarakteristikai 

Praksimmetirik usıllar 

Tapsırmalardı  analiz  qılıw, 

hújjetlerdi úyreniw, miynet metodları, kuzatilayotganlarni soraw juwap arqalı úyreniw 

 Zárúrli kásiplik belgilerdi ólshew 

Psixometrik usıllar  Arnawlı 

qábiletler 

testi, 

tabıslardı úyreniw testi, qızıǵıwshılıqlar boyınsha soraw -juwaplar, tálim diagnostikası Shaxstıń 

kásiplik qáliplesiwin túsindiriw 

Eksperimental usıllar Tábiy,  laboratoriya,  qáliplestiriwshi 

usıllar Izertlew usıllarına qayta islew 

Matematikalıq qayta islew usılari 

Despersion, 

korrelyasion, 

 faktorli (omilli) analiz 

 KUZATISH  -  maǵlıwmatlardı  psixik  hádiyselerdiń  atap  kórsetiw  jollıq  arqalı  toplawdan 

ibarat.  Baqlaw  eki  túrde  boladı  -formallashgan  gúzetiw  hám  erkin  gúzetiw.  Erkin  gúzetiw 

izertlewdiń baslanǵısh basqıshlarında qollanıladı, ol úyrenilip atırǵan másele mánisine tereńrek 

---

kirip  barıw  imkaniyatın  beredi.  Formallashgan  gúzetiw  standart  programma  tiykarında  alıp 

barıladı  hám  de  kuzatilayotgan  waqıyalar  protokolda  belgilengen  halda  bólek  elementlerge 

bólinedi. Izertlew  metod sapada baqlawdıń ózgesheligi sonda  -ki,  maǵlıwmatlardı toplaw, túrli 

sezim shólkemleri járdeminde ámelge asıriladı, yaǵnıy kóriw, esitiw, iyis biliw hám taǵı basqa. 

Sebebi kásiplik iskerlikte iyisler, shawqımlar hám soǵan uqsas jaǵdaylar tez gúzetiledi hám olar 

sınaqdagilarning  psixik  jaǵdayına  hám  de  iskerlik  jemisdorligiga,  miynetten  qaniqishiga  tásir 

etedi. Kuzatilayotgan processda  izertlewshiniń qatnasıw dárejesine kóre, kiritilgen  baqlaw  hám 

tárepli  baqlawǵa  ajratıladı.  Kiritilgen  gúzetiwde  izertlewshi  gruppa  quramına  kirip,  sol 

gruppanıń  barlıq  iskerlik  túrlerin  atqaradı.  Tárepli  baqlawda  izertlewshi  kuzatilayotgan 

hádiyselerden shette turıp kino yamasa videokameraga túsirgen halda psixik hádiyselerdi analiz 

etedi. Kásip psixologiyasining izertlew metodı retinde baqlaw jumıs ornın shólkemlestiriw hám 

ulıwma iskerliktegi jaǵdayǵa ataq beriw, sınaqdagilarning kiriwimlilik qásiyetlerin analiz qılıw, 

onıń kásiplik  xulqi, kasiplik tálimi  hám  ilmiy tájriybesine ataq beriwde qollanıladı. Baqlawdıń 

negativ jaǵdayları alınǵan maǵlıwmatlardıń jetkilikli dárejede isenimli emesligi sebebi, izertlew 

waqtında  geyde  hádiyseler  kóp  ushraydı  hám  kuzatilayotgan  waqıyalarǵa  aralasıp  ketiw 

múmkinshiligı ámeldegi boladı. Baqlaw waqtında sınaqdagilarga izertlew wazıypaları haqqında 

sıpatlama  beriwge  tuwrı  keledi,  bul  bolsa  olardıń  kásiplik  xulqi  hám  iskerligine  ózgertiw 

kirgiziwlerine  alıp  keledi.  Odan  tısqarı,  jumısshılar,  basshılar  da  izertlew  nátiyjeleri  olardıń 

jumıs processlerine unamsız tásir kórsetiwinen qorqıwadı. 

 

 PSIXOMETRIK USULLAR 

 

 Psixometriya-psixik  waqıya  hám  hádiyselerdiń  muǵdarlıq  tárepiniń  qatnası  hám 

xarakteristikaların  úyrenedi.  Psixometriyaning  zárúrli  belgisi  psixik  processlerdiń  individual 

parqlar, empirik dáliller dinamikasın, parametrlerin ólshew texnologiyasınıń standartlashganligi 

bolıp  tabıladı.  Psixometriya  isenimliligi  menen  ajralıp  turıwshı  psixodiagnostik  metodikaların 

jaratılıwma jóneltirilgen. Psixometrik usıllar quramına psixologiyalıq test de kiredi. 

 TEST  -  psixologiyalıq  diagnostika  metod  bolıp,  ol  belgili  mániske  iye  bolǵan  standart 

soraw  hám  máselelerden  ibarat.  Test  intellektuallıq  hám  arnawlı  qábiletlerin,  shaxstıń 

psixofiziologikalıq  qásiyetleri  hám  sapalarınıń  rawajlanıwın,  kásiplik  uqıptı  anıqlaw,  kásiplik 

ekspertiza hám reabilitasiya sonıń menen birge, kásiplik máslahátlar processinde qollanıladı. 

 Test ótkeriw 3 basqıshqa ajratıladı : 

 - test, sorawların tańlaw (izertlew máselesi menen belgilenedi);  

 - test ótkeriwde etika normalariga ámel etken halda kórsetpege muwapıq shólkemlestiriw; 

 - alınǵan maǵlıwmatlardı qayta islew hám nátiyjelerdi úyreniw. 

 Kásip  psixologiyasida  arnawlı  qábiletlerdiń  diagnostikası  hám  kásiplik  tabıslar  zárúrli 

áhmiyetke  iye  boladı.  Dástúriy  intellektuallıq  testler  akademikalıq  qábiletlerdi  úyreniwge 

qaratılǵan. Vakant (bos ) orınlarǵa kandidatlerdi kásiplik tańlawı ushın isenimli usıllarǵa bolǵan 

mútajlik psixologlardı arnawlı qábiletlerdi diagnostika qılıw ushın test islep shıǵıldı. Óndiristiń 

túrli  tarawları  jumısshılardıń  aldına  ayriqsha  talaplardı  qóyadı.  Kásiplik  tańlaw,  kásiplik 

máslahát,  kadrlardı  jaylasıwı,  vakant  jumısshı  orınlarındı  toltırıw  maqsetinde  zárúrli  kásiplik 

psixofiziologikalıq  ayrıqshalıqlar,  psixologiyalıq  sapalar,  kásiplik  ilmiy  tájriybelerdi  anıqlaw 

imkaniyatın  beretuǵın  testler  bolıwı  kerek.  Kásiplik  tabıslar  testi  iskerliginiń  belgili  bir  túrin 

iyelew dárejesin ólshew yamasa kásiplik tayarlıq nátiyjelerin kesellikti anıqlaw qılıw maqsetinde 

qollanıladı. Arnawlı qábiletler testi tiykarınan kásiplik tańlaw ushın qollanıladı. Ásirese, sensor 

qábiletler  diagnostikası  qásiyetlerin  kórip  shıǵamız.  Kóplegen,  kásipler  sensor  tarawdıń  atap 

aytqanda  kóriw  hám  esitiwdiń  joqarı  dárejede  rawajlanıwın  talap  etedi.  Vizual  qábiletler  testi 

zárúrli  kásiplik  belgilerge  baylanıslı  halda  kóriw  ótkirligin,  reńlerdi  parıqlay  alıw  hám  olardıń 

ishki qásiyetleri ortasındaǵı baylanıslılıqlar dárejesin anıqlaydı. Eń keń tarqalǵan kóz ótkirligin 

anıqlap beretuǵın test - sınaqta qatnasıw jetip atırǵan sinaluvchilarga baspa háripler suwretlengen 

keste  kórsetiledi  hám  izertlewshi  tárepinen  kórsetilayotgan  háriplerdi  anıqlaw  kerek  boladı. 

Esitiw  qábiletlerin  anıqlawda  dawıs,  signal  kóbinese  adam  dawısı  esittiriledi.  Tereńrek 

---

úyreniliwi  maqsetinde  mısalı,  muzıkalıq  esitiw  qábiletin  anıqlaw  testleri  qollanıladı.  Háreket 

qábiletlerin diagnostika qılıw -háreket reaksiyaların súwretlew hám koordinata tezligin anıqlaw 

maqsetinde  qollanıladı.  Bunday  jaǵdaylarda  biz  sensomotor  diagnostikasın  názerde  tutıwımız 

kerek,  sebebi  kóbinese  bul  kóriw  arqalı  atqarıladı.  Sırt  elde  barmaqlar  sheberligin,  buyımlardı 

o'ynata alıw tezligi, qol bekkemligi, reaksiya waqıtı, qol háreketiniń tezligin analiz etiwshi testler 

keń  tarqalǵan.  Motor  testine  mısal  keltiremiz.  Bunda  izertlewde  qatnasıw  jetip  atırǵanlardıń 

aldına  eki  ceriyadan  ibarat  bolǵan  tuwrı  múyeshli  taxta  qóyıladı.  hár  qaysı  ceriyasida  48  den 

tesik bolıp, ceriyalardan birindegi tesikler cilindrli sterjenler menen toldırılǵan. Sinaluvchilarga 

múmkinshiligi barınsha sterjinlarni basqa ceriyalardagi tesiklerge alıp ótiw usınıs etiledi. Bunday 

izertlewde  qatnasıw  jetip  atırǵan  kisi  belgili  waqıt  dawamında  jumıstıń  qansha  bólegin  atqara 

alǵanı  esapqa  alınadı.  Sonıń  menen  birge,  jumısshılar  kásiplik  tańlawında  texnikalıq  qábiletler 

testi  zárúrli  orın  iyeleydi.  Texnikalıq  qábiletler  degende  -  quramalı  intellektuallıq  qábiletler 

túsiniledi.  Bul  qábiletler  óz  ishine  keń  qıyallar,  texnikalıq  potencial  hám  sensomotor  ilmiy 

tájriybelerin  óz  ishine  aladı.  Texnikalıq  qábiletler  testi  -  injenerler,  mexaniklerdi  kásiplik 

tańlawında keń sheńberde qollanıladı. Buǵan  baylanıslı  A. A. Beknet hám Minnesotski testleri 

keń  tarqalǵan.  Arnawlı  qábiletlerdiń  sońǵı  toparına  A.  Anastazi  kásipliklashgan  qábiletlerdi 

kiritedi.  Olardı  ólshew  ushın  dúzilgen  testler  iskerliginiń  belgili  kásip  salasında  qáliplestiredi. 

AQSHda Minnisota shtatında konselariya testi keń keń tarqalǵan bolıp, tártipti qabıllaw tezligi, 

isbilermenlik  atamalar  dizimin  biliwi,  esitiwi,  xabarlılıq,  sawatlılıq  shıraylı  sóylewqa  iyelik 

sıyaqlı  qábiletlerdi  anıqlap  beredi.  Kásipliklashgan  qábiletlerge  sonıń  menen  birge,  kórkem, 

muzıkalıq,  izertlewiy  konstruktorlıq,  isbilermenlik,  social  hám  atqarıwshılıq  qábiletleri  kiredi. 

Tabıslar  testi  sınaqdagilarning  belgili  bilim,  kónlikpe  hám  ilmiy  tájriybelerin  iyelenganlik 

dárejesin  

 anıqlap  beredi.  Iqtidor  testlerinen  ayrıqsha  túrde  olar  arnawlı  tálim  programmalarınıń 

kásiplik tayarlıqtıń belgili natiyjeliligine, kásip iyelewge bolǵan tásirin o'lchaydi. Basqasha etip 

aytqanda,  tabıslar  testi  tiykarınan  individdiń  tálim  juwmaǵı  daǵı  sońǵı  tabısların  bahalawǵa 

jóneltirilgen.  Insanlarda  tabıslar  testiniń  3  formasın  qóllasadı  :  háreket  testleri,  jazba  hám 

awızsha  testler.  Bul  testlerde  anıq  kásiplik  iskerlikte  eń  zárúrli  bolǵan  bir  qatar  tapsırmalardı 

orınlaw  talap  etiledi.  Háreket  testleri  mekemelik  kásiplerde  (texnikalıq  xatkera,  mashinistka, 

stenografist  hám  taǵı  basqalarda  )  keń  qollanıladı.  Tabıslardıń  jazba  testleri  arnawlı  bilimler 

yaǵnıy, sawatlılıq ushın zárúrli bolǵan kásiplerde  

 isletiledi.  Usı  testler  tiykarǵı  túsinikler,  temalar  daǵı  klasıy  belgiler,  texnikalıq 

xarakteristikalar,  formulalardı  úyrenilganligini  ólshewge  jóneltirgen.  Standartlasqan  bahalaw 

forması ob'ektiv háreketke iye bolıp, toparıy islewge múmkinshilik beredi hám kóp waqtın talap 

etpeydi.  Kásiplik  tabıslardıń  awızsha  testleri  -  arnawlı  kásiplik  bilimlerge  tiyisli  bolǵan 

standartlasqan  sorawlar  ceriyasidan  ibarat.  Sorawlar  kásiplik  iskerlikti  analiz  etiw,  maman 

jumısshılardı  baqlaw  hám  hár qaysı  sorawdıń zárúrliligi tiykarında saylanadı. Tabıslar testlerin 

kásiplik  potencialdı  bahalaw  maqsetinde  qollanıwı  AQSHda  psixologlar  attestasiyasi 

tájiriybesinen  kóriw  múmkin.  Psixologlıqqa  imtixan  tapsırıw  ushın  kandidatler  universitettiń 

psixolog  maǵlıwmatqa  ıyelewleri  hám  diplomlı  psixolog  retinde  2  jıl  islegen  bolıwları  shárt. 

Imtixan  eki  qisimdan  ibarat.  Ettita  iskerlik  tarawı  boyınsha  100  dane  tapsırmanı  orınlaw  : 

klinikalıq psixologiyalıq, rawajlanıw psixologiyasi, ulıwma eksperimental psixologiya, test hám 

statistikalıq  analiz,  social  psixologiya  hám  psixologiyalıq  konsultasiya.  Besew  sorawǵa 

suwretleytuǵın  juwaplar  beriw,  olardan  birewi  -  izertlew  metodologiyasi  boyınsha  hám  4  tasi 

sanap  ótilgen  7  iskerlik  tarawlarınıń  2  tasi  boyınsha  hám  de  bul  tarawlardan  qay-qaysısınan 

tapsırıwın  kandidattiń  ózi  tańlaydı.  Hár  qaysı  shtatda  psixolog  ataǵın  hám  ámeliy  iskerlikke 

linsenziya  beriwdiń ayriqsha  nızam  -qaǵıydaları  bar. Biraq olardıń  hámmesi ózni psixolog dep 

nomlovchi  potencialsız  psixologlardan  jámiyeti  shegaralaw  maqsetine  qaratılǵan.  Tabıslar 

testiniń  keń  tarqalıwı  olar  qánigelerge,  jumısshı  kásiplik  tayarlıq  dárejesin  anıqlaw  hám  de 

shaxsda kásiplik tańlawdı baqlaw hám kásiplik tabıslardı boljaw imkaniyatın beredi.