|
Reje:
1. Konfutsiy o’miri ha’m do’retpeleri
2. Konfutsiy filosofiyasınıń kelip shıǵıwı hám túrleri
3. Konfutsiy hám júz mektep
4. Konfutsiylik tásiri
Konfutsiylik yamasa konfutsiychilik - Kitay daǵı etikalıq -siyasiy táliymat ; keyinirek eń tásirli 3 tiykarǵı filosofiyalıq -diniy aǵımnan biri (daosizm hám buddizm menen birge). Konfutsiy tiykar salǵan. Konfutsiyning dáslepki dawamshıları — Men-szi (Mek Ke — eramızǵa shekemgi 371—289 ), ven-szi (eramızǵa shekemgi 6 -ásir), Xan Fey-szi (eramızǵa shekemgi 233 jıl v. e.), keyingi dáwirde Pán Chjen (6 -ásir), Xan Yuy (768—824) hám basqa
Konfutsiy táliymatında adamgershilik (jen), ádep qaǵıydaları (li), pazıylet (de) túsinigi zárúrli orın iyeleydi. Adamgershilik túsinigine kóre, adamlar etikalıq jáne social munasábetlerde jası ullı, poziciyasi bálent kisilerdi xurmat etiwleri, patshahga shın berilgen bolıwları kerek. Ádep kridaları túsinigine kóre, ol sebepli joqarı pazıyletler qáliplesedi, jámiyet rawaj tabadı, ádalat bayram etedi. Minnetti ótew etiw sebepli ın-san kámalǵa jetkenge erisedi. Onıń negi-zida " sen óziń nege erisiwdi qáleseń, oǵan basqalardıń jetiwine ko'maqlash", " sen neni árman etpeseń, onı basqalarǵa ráwa kórme" sıyaqlı turmıslıq principler jatadı. " Ullı táliymat" hám " Ortalıq haqqında táliymat" degen dóretpelerdi Konfutsiy jazǵan dep shama etiledi. Bul kitaplarǵa kóre, adamlardıń birgelikte aqılǵa say jasawı rejiminiń zárúrli shártini 5 ápiwayı hám ullı pazıylet sırtqıl etedi: donolik; adamgershilik; sadıqlıq ; úlkenlerdi húrmet qılıw ; mártlik. Bul pazıyletler ózine hám basqalarǵa xalollikni hám tereń húrmetti ańlatadı. Tek eski hám kámal insanlarǵana bunday pazıyletke iye boladı.
Konfutsiyda aytılıwına qaraǵanda, nızam insan máplerine xızmet qilmog'i kerek. Nızam ózgeriwi menen mápdarlıq hám mápsizlik túsinikleri hám taǵı basqasha mánis kásip etedi, insan iskerliginde túpkilikli ózgeris penenjúz beredi. Ótken zamanda ornatılǵan tártipke iyiliw qılıw jańa nızamlar ruhiga zid bolıp tabıladı. K. de jámiyeti basqarıwǵa úlken itibar berilip, oǵan kóre, jámiyeti kereginen artık, ápiwayı nızamlar menen toltırıp jibermaslik zárúr. Kitayda ásirler dawamında K. dıń túrli mektepleri júzege kelgen. Olar ortasında keskin gúres barǵan.
Konfutsiy eramizǵa shekemiy I-á. de mámleket táliymatına aylandı, IX -ásirde buddizm, XI-ásirde daosizm ústinen tolıq uttı. Buǵan, ásirese, Sun dáwiri (960—1279 ) de neokonfutsiychilik rawajlanǵanlıǵı sebepli erisildi.
Konfutsiylik-eramızdan aldınǵı VI ásirde Kitayda islep shıǵılǵan filosofiya, onı kimdir dúnyalıq -gumanistik ıqtıqat sisteması, kimdir dinge sıyınıw, kimdir social kodeks penendep esaplaydı. Konfutsiylik tárepinen kórip shıǵılǵan temalardıń keń sheńberi, qaysı úsh tárepke itibar qaratılıwına qaray, bul ush talqinni óz ishine aladı.
Filosofiya adamlardıń jaqsı qulıq -atvoriga, kúshli etikalıq normanıń joq ekenligi sebepli ádepsiz xatti -háreketler menen shuǵıllanıwına, etikalıq normalarǵa hám oǵan odaytuǵın úrp -ádetlerge ámel qılıw, adamǵa nátiyjeli hám arqayın turmıs keshiriwine múmkinshilik beredi, degen isenimge tiykarlanǵan. kúshli, etikalıq hám párawan mámleketke aylanatuǵın tınısh turmıs.
Ol Konfutsiy tárepinen tiykar salınǵan (Kung-fu-Tze, Kong Fuzi, " Master Kong", b. Avv. 551-479 y.), Báhár hám gúzek dáwirdiń Kitay filosofi (eramızdan aldınǵı 772-476 jıllar ). Konfutsiy báhár hám gúzek dáwiri hám urısıp atırǵan mámleketlikler dáwiri (eramızǵa shekemgi 481-221 jıllar ) dáwirin názerde tutatuǵın, yuzta pikir mektebiniń eń ullı filosoflarınan biri esaplanadı. filosofiyalıq mektepler tárepdarları ushın bir-birleri menen gúresdiler. Ol, shubhasız, Kitay tariyxındaǵı eń abıraylı filosof bolıp tabıladı, onıń qarawları, kórsetpeleri hám túsinikleri 2000 jıldan zıyat waqıt dawamında Kitay mádeniyatın xabarlı etip kelgen.
Konfutsiyning ózi hesh nárse jazbaǵan hám jańa hesh nárse usınıs etpegen dep dawa eter eken, onıń qarawları eski mekteplerden (" Bes klassik" atı menen ataqlı ) alınǵanlıǵın aytıp, ol óz mektep arqalı ataqlı bolǵan. Keyingi konfutsiy filosofi hám alımı Mencius penen (Mang-Tze, mil. Av. 372-289 y.), Biraq " Bes klassik" ni Konfutsiyga tiyisli, bul qaraw eramizǵa shekemiy 20 -ásir ortalarına shekem dawam etip kelgen. Bul dóretpeler, Konfutsiy oylawına tiyisli taǵı ush dóretpe hám Mencius penentárepinen jazılǵan " Tórt kitap" hám " besew klassik" ni quraydı, olar Han úrim-putaǵı dáwirinen (mil. Av. 202-220 jıllar ) Kitay mádeniyatınıń tiykarǵı tekstleri bolıp, Konfutsiychilik mámleket bolǵan waqıttan baslap. filosofiya. Tórt kitap hám besew klassik:
Dástúrler kitapı (sonıń menen birge, Ullı úyreniw kitapı retinde berilgen)
Ortasha táliymat
Konfutsiy analizleri
Mencius penendóretpeleri
I-Ching
Poeziya klassikasi
Klassik dástúrler
Tariyx klassikasi
Báhár hám gúzek jılnamaları
" Bes klassik" Konfutsiy turmısında páseńlewge dus kelgen Chjou úrim-putaǵı (eramızǵa shekemgi 1046 -256 ) jazıwshılarına tiyisli. Itimal, ol dástúrge kóre, " Bes klassik" ni tahrir etken yamasa qayta kórip shıqqan bolıwı múmkin, lekin, eger etpegen sonda da, ol, álbette, óz túsiniklerin ommalashtirgan. Onıń Analitiklar, Dástúrler haqqında kitaplarva Ortasha táliymat onıń studentleri tárepinen onıń lekciyaları hám klass penendodalawları tiykarında jazılǵan.
Hanlar mámleket filosofiyası dep járiyalaǵannan keyin, Konfutsiy pikiri Kitay mádeniyatı menen tıǵız baylanıslı boladı.
Urısıp atırǵan mámleketlikler dáwiri Qın mámleketiniń basqalar ústinen jeńisi hám Qın úrim-putaǵınıń (mil. Av. 221-206 jıllar ) dúziliwi menen juwmaqlandi, ol nızamshılıq filosofiyasın qabılladı hám basqaların qadaǵan etdi. Konfutsiylik dóretpeleri nızamǵa qayshı bolǵan hám basqa yurist bolmaǵan filosoflar sıyaqlı jaǵıp jiberilgen. Qadaǵan etilgen dóretpeler nusqaları tek úlken qáwip astında oqımıslı adamlar yashirgani ushınǵana saqlanıp qalǵan. Qınlar ornın iyelegen Xan úrim-putaǵı sóz erkinligin xoshametlantirdi, basqarıw lawazımlardı oqıw ushın zárúr bolǵan " Tórt kitap hám besew klassik" ni jarattı, bul konfutsiylik pikiriniń keń tarqalıwina alıp keldi, bul xanliklar járiyalaǵanınan keyin Kitay mádeniyatı menen tıǵız baylanıslı edi. mámleket filosofiyası.
Do'stlaringiz bilan baham: |
