1. Innovciyalıq menejmenttiń tiykarǵı túsinikleri

3. Innovciyalıq menejmenttiń maqsetleri

Kárxana innovciyalıq menejmenttiń maqsetleri firmanıń wazıypası, onıń filosofiyası, dástúrleri hám shólkemdiń turmıslıq sheńberi menen baylanıslı.

Zamanagóy ekonomika xojalıq iskerliginiń sub'ekti - bul kárxana, kompaniya, firma, korporatsiya, yaǵnıy iskerliginiń hár túrlı túrleri, serikler, mulkni erkin tańlawshı hám mámleket aldında belgilengen minnetlemelerge iye yuridikalıq shaxs bolıp tabıladı.
Firma strategiyalıq hám operativ ǵárezsizlikke iye, islep shıǵarıw kólemleri, islep shıǵarılıp atırǵan ónimdiń túrleri texnologiyalıq hám shólkemlestirilgen strukturanı belgileydi, bazar daǵı hulq hám jaylasıw máselelerin sheshedi.
Ol maqsetler tuzimiga iye, olar firma rawajlanıwınıń sırtqı ortalıǵı hám ishki mútajlikleriniń tásiri menen belgilenedi. Firmanıń sırtqı ortalıq tásirinen kelip chiqan strategiyalıq maqsetleri sisteması 3 - suwretde kórsetiw etiledi.
Kárxana innovciyalıq iskerliginiń onıń ishki mútajlikleri kózqarasınan maqsetleri barlıq islep shıǵarıw sistemaların jańalaw esabına óndiristiń natiyjeliligin asırıw, ilimiy, ilimiy - texnikalıq, intellektual hám ekonomikalıq potenciallerden nátiyjeli paydalanıw tiykarında kárxana báseki abzallıqların kóteriwden ibarat esaplanadi.
Sotsial maqsetler xızmetkerler mıynet haqın asırıw, miynet sharayatların jaqsılaw hám sotsial qorǵawdı asırıwǵa qaratılǵan bolıp tabıladı.
Innovciyalıq maqsetler potencialın jańalıqlardı islep shıǵıw, patentlestiriw hám litsenziyalastırıw boyınsha islerdi ótkeriw, nou - xaular, jańa sanaat úlgileri, tavar belgileri hám t.b. satıp alıw menen baylanıslı.

Mámleket siyasiy máqsetleri:islep shiǵariwdiń ósiwi, byudjеtge saliq,
penciya hám basqa tólewler

Ekanomikalıq maqsetler:

Paydalar hám satiwlar kólemin kóbeytiw

huquqiy maqsetler: nizamǵa boysiniw

Shólkem

Ilimiy texnologiyalıq máqsetler:jańasha jantasiwlar hám usillardi tabiw jańalıqlar jaratiw

Sotsial maqsetler: jamiyet mútájligin

qanaatlandiriw.

Bazar máqsetleri:

Minezdiń stratеgiyasi jańa sеgmеntler hám bazarlardiń o’zlestiriw

Ekologik maqsetler:

Ortalıqtiń pataslaniwin azaytiw

1. 2- súwret. Firmanıń sırtqı ortalıq tásirinen kelip chiqan strategiyalıq maqsetleri sisteması

Firmanıń jańalıqların kommerciyalastırıw salasındaǵı maqsetleri keyinirek segmentin keńeytiw hám jańa bazarlarǵa bastırıp kiriw menen bazarda bekkem jaǵdaydı iyelew ushın aktiv marketing izertlewlerin ótkeriwdi óz ishine aladı.

Innovciyalıq menejmenttiń ústin turatuǵın maqsetleri innovciyalıq iskerlikti aktivlestiriw tiykarında shólkemdi ósiwi hám rawajlanıwı, jańa tovarlar hám jańa texnologiyalardı bazar tárepine aktiv háreketlentiriw ekonomikalıq taraqqiy etiw hám jańa bazarlarǵa bastırıp kiriwdi aktiv ósiwi ushın islep shıǵarıwdı jáne de qánigeliklestiriw hám hár tárepleme rawajlandırıw múmkinshiliklerinen paydalanıwdan ibarat esaplanadi.
Shólkemdiń taktik maqsetleri jańalıqların islep shıǵıw, nátiyjeni ámelde qollanıw etiw hám ózlestiriw, kárxanaǵa investitsiyalar kirgiziwdi hám finanslıq támiynlew, qánigelikti ózgertiwge oqıtıw, xızmetkerlerdi xoshametlew hám sıylıqlaw, ITTKI hám jańalıqlardıń ilimiy bazası, basqarıwdıń ususllari hám wazıypaları, jolları hám usılların jetilistiriwden ibarat esaplanadi.
Shólkemdiń strukturalıq maqsetleri kárxana sistemashaları : islep shıǵarıwlar, ITTKI, xızmetkerler, finanslar, marketing hám menejmentti muwapıq xızmet kórsetiwi menen baylanıslı.
Innovciyalıq menejment maqsetlerin ulıwma klassifikaciyalaw tómendegi tiykarǵı kriteryalar boyınsha ótkeriledi:

• 
  dárejesi (strategiyalıq hám taktik);
  
• 
  ortalıq túrleri (sırtqı hám ishki);
  
• 
  mazmunı (ekonomikalıq, sotsial, siyasiy, ilimiy, texnikalıq, shólkemlestirilgen hám t.b. );
  
• 
  ústinligi (ústin turatuǵın, turaqlı, dástúriy, bir retli);
  
• 
  háreketleniw múddeti (uzoqmuddatli, ortasha múddetli, qısqa múddetli);
  
• 
  wazıypalıq strukturaları (islep shıǵarıw, ITTKI, xızmetkerler, finanslar, marketing, menejment);
  
• 
  shólkemdiń ámeldegi bolıw sheńberiniń basqıshları (payda bolıw, ósiw, jası tolıwǵa jetiw, tómenlew hám ámeldegi bolıw sheńberin tamamlanishi).
  

Úlken shólkemlerde, qaǵıydaǵa kóre, maqsetler terekin bar ekenligin baqlaw múmkin. Bul halda maqsetlerdiń ierarxiyasi zárúrli bolıp tabıladı, sebebi tómende turıwshı buwın maqsetleri yoqorida turıwshınıń maqsetlerine boysunadılar.

Qısqasha juwmaqlar :